Eesti Filharmoonia Kammerkoor

Foto: Anneli Ivaste

„Musitseerimine oli erakordne, nii keskendunud ja haarav, et elamus muutus noot noodilt üha sügavamaks ja pingelisemaks, kuni muusikud olid Carnegie Halli Zankeli saali loonud otsekui oma püha ruumi.“
(– New York Classical Review)

Kahe Grammy võitja ja Grammophone’i auhinna omanik, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, on üks rahvusvaheliselt tunnustatumaid Eesti muusikakollektiive maailmas. EFK asutas 1981. aastal Tõnu Kaljuste, kelle juhatusel jõudis koor professionaalse klassikalise muusika tipptegijate hulka maailmas. Koor on rahvusvahelises muusikameedias hinnatud oma ainulaadse kõla, erakordselt mõjuvate esituste, Arvo Pärdi loomingu sügavuti mõtestatud tõlgenduste ning eri muusikastiilide meisterliku valdamise eest. Peadirigentidena on koori ees seisnud veel Paul Hillier (2001–2007), Daniel Reuss (2008–2013) ja Kaspars Putniņš (2014–2021). Alates hooajast 2021/2022 on koori kunstiline juht ja peadirigent taas Tõnu Kaljuste.

„Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tõnu Kaljuste esitasid Pärdi muusikat vaoshoitud hiilguse, erilise soojuse ja lummava kõlaga.“
(– The Times)

Esinedes regulaarselt mainekatel lavadel ja festivalidel üle maailma pakub Eesti Filharmoonia Kammerkoor mitmekesist repertuaari nii a cappella kontsertidel kui ka suurvormide ettekannetel koostöös tunnustatud orkestrite ja külalisdirigentidega. Koori solistivõimekusega kammerlauljad valdavad erinevaid stiile alates barokist kuni 21. sajandi nüüdisteosteni. Eriline koht on repertuaaris Veljo Tormise, Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri, Tõnu Kõrvitsa ja paljude teiste eesti heliloojate loomingu tutvustamisel maailmas.

„Professionaalne Eesti Filharmoonia Kammerkoor kuulub maailma tippkooride hulka, kellel on unikaalne euroopalik slaavi mõjudega sound ning erakordne kõlapalett ja väljendusrikkus.” (– The Arts Desk)

Eesti Filharmoonia Kammerkoori lavapartnerite hulka kuuluvad sellised maailmanimed nagu Claudio Abbado, Eric Ercson, sir Simon Rattle, Gustavo Dudamel, Marc Minkowski, Lars Ulrik Mortensen, Stephen Layton, Neeme Järvi, Paavo Järvi. Koos on musitseeritud paljude nimekate orkestritega, kelle hulgas on Londoni Sümfooniaorkester, Los Angelese Filharmoonikud, Les Musiciens du Louvre, Philip Glass Ensemble, Hong Kong Sinfonietta, Concerto Copenhagen, Academy of Ancient Music ning muidugi Eesti esindusorkestrid Eesti Riikliku Sümfooniaorkester ja Tallinna Kammerorkester.

Koori on kutsunud esinema paljud mainekad kontserdimajad ja festivalid Euroopast Austraaliani ja Ameerikast Aasiani, sealhulgas Viini kontserdimaja, Sydney Ooperimaja, Los Angelese Walt Disney kontserdimaja, Pariisi Filharmoonia, Berliini Filharmoonia, Hamburgi Elbphilharmonie, New Yorgi Carnegie Hall, Washingtoni Kennedy keskus, Londoni Barbicani keskus, Buenos Airese Teatro Colon, Amsterdami Concertgebouw, BBC Proms, Shanghai International Arts Festival, Mehhiko Cervantino festival, Salzburgi Mozartwoche jt.

„Proms’i publik oli tänuväärselt vaikne, hoides justkui hinge kinni, et paremini kuulda nii tundlikku vokaalset esitust kui kristallselget läbipaistvat kõla.“ (– Arcana.fm)

Stabiilselt kõrget taset näitavad ka üle 80 salvestise, mis on ilmunud koostöös plaadifirmadega ECM, Harmonia Mundi, Ondine, Berlin Classics ja BIS Records. Salvestised on pälvinud arvukalt rahvusvahelisi auhindu, sealhulgas kaks Grammyt: Paul Hillieri dirigeerimisel valminud „Arvo Pärt. Da Pacem“ (2007) ja Tõnu Kaljuste juhatusel salvestatud „Arvo Pärt. Adam’s Lament“ (2014). Kokku on EFK salvestisi esitatud Grammy kandidaadiks 16 korral. Lisaks on koor võitnud Gramophone’i auhinna, Diapason d’Or’i, Preis der Deutschen Schallplattenkritiku auhinna, de Choc de l’Année Classica, Prix Caecilia jne.

Foto: Anneli Ivaste

„Kaljuste juhatusel muutub Pärdi muusika Concerto Copenhageni ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori esituses dramaatiliseks Caravaggio maalidele omaseks valguse ja varju mänguks, kus julged värvid ja tugevad kontrastid toovad nii muusika kui ka teksti eredalt ellu.” (– Gramophone)

EFK rahvusvahelist tunnustust kinnitavad ka mitmed nimekad väljaanded ja edetabelid. 2020. aastal valis BBC muusikaajakiri Classical Music koori maailma kümne parima koori hulka ning 2024. aastal jõudis EFK kümne parima hulka ka Suurbritannia klassikalise muusika raadiojaama Classic FM edetabelis.

„Koori puhul jääb kohe kõrva erakordselt pehme ja puhas kõla. Kõlapilt on seejuures läbipaistev ja kergelt looritatud, justkui müstiline.” (– La Presse)

Vt: Eesti Filharmoonia Kammerkoori logo lugu.

Inimesed

Kunstiline juht ja peadirigent

Tõnu Kaljuste

Foto: Krõõt Tarkmeel

Grammy auhinna laureaat ja viiekordne Grammy auhinna nominent dirigent Tõnu Kaljuste on rahvusvahelist tuntust kogunud mitmepalgelise repertuaariga, mis ulatub ooperitest ja klassikalistest sümfoonilistest teostest nüüdisaegse muusikani. Ta on koostööd teinud näiteks selliste Põhja- ja Ida-Euroopa modernismi suurkujudega nagu Alfred Schnittke, György Kurtág, Krzysztof Penderecki, Gia Kantšeli ja Einojuhani Rautavaara ning on tõestanud end eesti heliloojate Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri, Tõnu Kõrvitsa, Veljo Tormise ja Heino Elleri loomingu asjatundja ja tutvustajana.

2014.aastal võitis Tõnu Kaljuste Grammy auhinna albumi „Arvo Pärt. Adam’s Lament“ eest parima koorimuusika esituse kategoorias. Kaljuste salvestatud plaate on korduvalt esitatud Grammy nominendiks eri kategooriates: „Arvo Pärt. Te Deum“ (parim koorimuusika esitus, 1994), „Erkki-Sven Tüür. Crystallisatio“ (parim klassikaplaadi produtsent, 1997), „Arvo Pärt. Litany“ (parim klassikaplaadi produtsent, 1997), „Arvo Pärt. Kanon Pokajanen“ (parim klassikateos; parim klassikaplaadi produtsent, 1999), „Arvo Pärt. Orient Occident“ (parim klassikaalbum, 2003), „Arvo Pärt. In Principio“ (parim nüüdismuusikateos, 2010), „Ståle Kleiberg. David and Bathsheba“ (parim ooperisalvestus, 2014), „Gesualdo“ (parim klassikakogumik, 2016).

2019. aastal võitis ta rahvusvahelise klassikalise muusika auhinna (International Classical Music Award) koos Wrocławi NFMi filharmooniaorkestriga Arvo Pärdi sümfooniate salvestuse eest. Kaljuste plaadid on võitnud ka mitmeid teisi auhindu: Cannes Classical Award (1999), Diapason d’Or (2000), Edison Prize (2000), Classic Brit Award (2003), Prix Caecilia (2023). Ta on teinud koostööd plaadistusstuudiotega ECM Records, Virgin Classic, BIS ja Caprice Records.

Tõnu Kaljuste on Eesti Filharmoonia Kammerkoori asutaja (1981) ning alates 2021. aasta augustist, pärast 20-aastast vahet, taas Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigent ja kunstiline juht. Ta on ka Tallinna Kammerorkestri asutaja (1993) ning taas selle peadirigent ja kunstiline juht aastatel 2019–2024. Alates 2004. aastast on Kaljuste tema enda asutatud projektiteatri Nargen Opera kunstiline juht. Tema eestvedamisel on 2006. aastast toimunud Nargenfestival. Kaljuste on juhatanud Joseph Haydni oopereid „L’isola disabitata”, „Il mondo della luna” ja „Armida”; Beethoveni ooperit „Fidelio” jt.

Tõnu Kaljuste on Rootsi Kuningliku Akadeemia liige, ta on pälvinud Jaapani ABC muusikafondi aastapreemia ning rahvusvahelise Robert Edleri nimelise koorimuusikaauhinna. 2000. aastal sai ta esimeseks Tallinna Toomkoguduse Maarja medali auhinna omanikuks. 2004. aastal anti Kaljustele Eesti Kultuurkapitali peapreemia ning 2010. aastal Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemia. Mitmel korral on teda autasustatud riikliku kultuuripreemiaga Veljo Tormise loomingu esitamise eest (2005 „Eesti ballaadid“, 2007 „Eesti naiste laulud“, 2009 „Eesti meeste laulud“), teda on tunnustatud ka välisministeeriumi kultuuripreemiaga (2011) ning ta on Valgetähe IV klassi teenetemärgi (1998), Riigivapi II klassi teenetemärgi (2000) kavaler ja Eesti Kultuurkapitali peapreemia laureaat (2021). Ta on pälvinud Eri Klasi stipendiumi (2021), Harjumaa aukodaniku teenetemärgi (2023), Tallinna vapimärgi (2023). Ta sai Teatriauhinna Glassi ooperi „Hydrogen Jukebox” parima muusikalavastuse eest (2024). Kaljuste on Tallinna linna audirigent (2024) ja riikliku kultuuri elutööpreemia laureaat (2025).