Eesti Filharmoonia Kammerkoor

Foto: Kaupo Kikkas

Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK) on kujunenud üheks tuntumaks Eesti muusikakollektiiviks maailmas. EFK asutas 1981. aastal Tõnu Kaljuste, kes oli koori kunstiline juht ja peadirigent kakskümmend aastat. Aastail 2001–2007 jätkas tema tööd inglise muusik Paul Hillier, aastail 2008–2013 oli kunstiline juht ja peadirigent Daniel Reuss ning 2014–2021 Kaspars Putniņš. Alates augustis 2021 on koori kunstiline juht ja peadirigent taas Tõnu Kaljuste.

Koori repertuaar ulatub gregooriuse laulust ja barokkmuusikast kuni 21. sajandi teosteni. Eriline koht on selles juba aastaid olnud eesti heliloojate loomingul (Arvo Pärt, Veljo Tormis, Erkki-Sven Tüür, Galina Grigorjeva, Toivo Tulev, Tõnu Kõrvits, Helena Tulve) ja selle tutvustamisel maailmas. Hooaja jooksul annab koor 60–70 kontserti nii kodu- kui ka välismaal.

EFK on teinud koostööd paljude väljapaistvate dirigentide ja orkestritega, nagu Claudio Abbado, Helmuth Rilling, Eric Ericson, Iván Fischer, Neeme Järvi, Paavo Järvi, Nikolai Aleksejev, Gregory Rose, Andrew Lawrence-King, Olari Elts, Roland Böer, Lars Ulrik Mortensen, Frieder Bernius, Gottfried von der Goltz, Michael Riesman, Louis Langrée, Stephen Layton, Marc Minkowski, Christoph Poppen, sir Colin Davis, Paul McCreesh, Andrés Orozco-Estrada, Anu Tali, Mirga Gražinytė-Tyla, Peter Phillips, Gustavo Dudamel jt; Norra, Austraalia, Leedu, Praha ja Stuttgardi kammerorkestrid; Londoni Sümfooniaorkester, Mahleri Kammerorkester, Iisraeli Filharmoonia orkester, Berliini Ringhäälingu orkester, Concerto Copenhagen, Württemberg Chamber Orchestra, Concerto Palatino, Salzburg Camerata, Les Musiciens du Louvre-Grenoble, Stuttgardi Filharmoonia orkester, BBC Walesi orkester, Baseli kammerorkester, Philip Glass Ensemble, Põhja-Hollandi Sümfooniaorkester, Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester, Sarasota orkester, Los Angelese Filharmoonikud ning Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Tallinna Kammerorkester.

Koori on kutsutud esinema paljudele mainekatele festivalidele ja kuulsatesse kontserdipaikadesse kogu maailmas, nt BBC Proms, Salzburgi Mozartwoche, Abu Gosh’i muusikafestival, Hong Kong Arts Festival, Bergeni rahvusvaheline festival, Salzburgi festival, Mozartwoche, Edinburgh’i rahvusvaheline festival, Musikfest Bremen, Vale of Glamorgan, Mehhiko Cervantino festival, Aix-en-Provence’i festival, Schleswig-Holsteini muusikafestival, Viini Kontserdimaja, Sydney Ooperimaja, Amsterdami Concertgebouw, Versailles’i Opéra Royal, Barcelona Palau Musica, Londoni LSO St Luke’s, Singapuri Esplanade’i Kontserdimaja, Londoni Barbicani Keskus, Brüsseli Flagey Kontserdimaja, Washingtoni Kennedy Keskus, New Yorgi Lincoln Centre ja Carnegie Hall, Los Angelese Walt Disney nimeline kontserdimaja jt.

Kontserditegevuse kõrval on koori töös olulisel kohal salvestused (plaadifirmadele ECM, Virgin Classics, Carus, Harmonia Mundi, Ondine), mis on võitnud auhindu, sh kaks Grammy-auhinda: 2007. aastal „Arvo Pärt. Da Pacem” eest dirigent Paul Hillieriga (Harmonia Mundi) ja 2014. aastal „Arvo Pärt. Adam’s Lament” eest Tõnu Kaljustega (ECM). EFK salvestisi on esitatud Grammy-auhinna kandidaadiks kokku 16 korral. 2018. aastal võitis kammerkoori CD „Schnittke – Psalms of Repentance. Pärt – Magnificat & Nunc dimittis” (BIS), mille salvestas Kaspars Putniņš, Gramophone’i auhinna. Lisaks on plaadid saanud mitmeid teisi auhindu, sh Diapason d’Or, Preis der Deutschen Schallplattenkritik, Danish Music Award, de Choc de l’Année Classica 2014 jne. 2020. aastal valis BBC muusikaajakiri Classical Music Eesti Filharmoonia Kammerkoori kümne parima koori hulka maailmas.

Ajalugu piltides

Inimesed

Kunstiline juht ja peadirigent

Tõnu Kaljuste

Foto: Herkki-Erich Merila

Tõnu Kaljuste on rahvusvaheliselt hinnatud nii koori- kui ka orkestridirigendina. Ajalukku minev saavutus on 2014 Grammy võit parima kooriesituse kategoorias Arvo Pärdi teose „Aadama itk“ eest. Tema salvestisi on korduvalt esitatud Grammy plaadiauhindade nominendiks. Kaljuste albumeid on esile toodud erinevates kategooriates. Grammy nominatsiooni on saanud nii Norra helilooja Ståle Kleibergi ooper „David and Bathsheba“ kui ka sümfooniline muusika. 2019. aastal võitis ta rahvusvahelise klassikalise muusika auhinna (International Classical Music Award) koos Wrocławi NFMi filharmooniaorkestriga Arvo Pärdi sümfooniate salvestuse eest.

Kaljuste plaadid on võitnud ka mitmeid teisi auhindu: Cannes Classical Award (1999), Diapason d’Or (2000), Edison Prize (2000), Classic Brit Award (2003). Ta on teinud koostööd plaadistusstuudiotega ECM Records, Virgin Classic, BIS ja Caprice Records.

Tõnu Kaljuste on rahvusvahelist tuntust kogunud oma mitmepalgelise repertuaariga, mis ulatub ooperitest ja klassikalistest sümfoonilistest teostest nüüdisaegse muusikani. Ta on koostööd teinud näiteks selliste Põhja- ja Ida-Euroopa modernismi suurkujudega nagu Alfred Schnittke, György Kurtág, Krzysztof Penderecki, Gia Kantšeli ja Einojuhani Rautavaara ning on tõestanud end eesti heliloojate Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri, Tõnu Kõrvitsa, Veljo Tormise ja Heino Elleri loomingu asjatundja ja tutvustajana.

Rahvusvahelist menu on toetanud Kaljuste koostöö mitmete tuntud orkestrite ja kooridega Euroopas, Austraalias, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides. Kaljuste on olnud Rootsi Raadio koori ja Madalmaade kammerkoori peadirigent. 2019. aastal nimetati ta Rootsi Raadio koori audirigendiks.

Aastatel 2010–2020 oli Tõnu Kaljuste Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor ja dirigeerimisosakonna juhataja. Ta on Tallinna Kammerorkestri asutaja (1993) ning alates 2019. aasta sügisest taas Tallinna Kammerorkestri peadirigent ja kunstiline juht. Kaljuste on Eesti Filharmoonia Kammerkoori asutaja (1981) ning alates 2021. aasta augustist, pärast 20-aastast vahet, taas Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigent ja kunstiline juht. Alates 2004. aastast on Kaljuste tema enda asutatud projektiteatri Nargen Opera kunstiline juht. Tema eestvedamisel on 2006. aastast toimunud Nargenfestival.

Tõnu Kaljuste on Rootsi Kuningliku Akadeemia liige, ta on pälvinud Jaapani ABC muusikafondi aastapreemia ning rahvusvahelise Robert Edleri nimelise koorimuusikaauhinna. 2000. aastal sai ta esimeseks Tallinna Toomkoguduse Maarja medali auhinna omanikuks. 2004. aastal anti Kaljustele Eesti Kultuurkapitali peapreemia ning 2010. aastal Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemia. Mitmel korral on teda autasustatud riikliku kultuuripreemiaga Veljo Tormise loomingu esitamise eest (2005 „Eesti ballaadid“, 2007 „Eesti naiste laulud“, 2009 „Eesti meeste laulud“), teda on tunnustatud ka välisministeeriumi kultuuripreemiaga (2011) ning ta on Valgetähe IV klassi teenetemärgi (1998), Riigivapi II klassi teenetemärgi (2000) kavaler ja Eesti Kultuurkapitali peapreemia laureaat (2021). Ta on pälvinud Eri Klasi stipendiumi (2021), Harjumaa aukodaniku teenetemärgi (2023) ja Tallinna vapimärgi (2023).