NYC, NY ehk seigakesi minevikust

Oleme edukalt jõudnud tuuri algasendisse, käed on stardipakul ning ootame varmalt oma märguannet. Kuna midagi veel toimunud pole peale igapäevastele olmemuredele lahenduste leidmise, kirjutan ehk andunud Lugejate (ja jälestajate) ning eelkõige enda ealiste iseärasuste pärast New Yorki kujunemisloost mõned nopped.

Esimesed inimtegevuse jäljed pärinevad 10 000 aastatagusest ajast. Miks nad küll ei rajanud ajaloomuuseumit tol ajal, ega mõnd igikestvat monumenti tulevastele põlvedele? Ei tea. Muuseumid on vist rohkem säärane valge mehe rida. Esimene eurooplaste ekspeditsioon toimus 1524 itaallaste poolt. Järgnevalt ristisid portugaallased tuleviku linna läbistava jõe Rio de san Antonioks. Ilmselt ei afišeerinud nad seda piisavalt (ja eks interneti massideni jõudmiseni olid ka mõnedki head aastad veel aega), sest 1609.a hollandlaste retke juhtinud kapten Henry Hudson ristis jõe võltstagasihoidlikkust eirates (või pahaaimamatult) ümber tänaseni tuntud nimega. Ilmselt oli härral parem leping või oskasid hollandlased teha menukamaid kaarte tulevastele turistidele. Kõikidele küsimustele vastuseid lihtsalt ei tea.

1624.a panid hollandlased oma vastloodud tugipunktile nimeks New Amsterdam (vahel viidatud ka kui New Orange). Asula käis käest kätte järgneva kolme sõja vältel Hollandi ja Inglismaa vahel. 1664.a pärast teise sõja võitmist (võite vaid järeldada kumb riik esimese ja kolmanda võitis) kinkis briti kuningas Charles II vastse sõjasaagi oma vennale Yorki hertsogile (kellest etteruttavalt sai hilisem kuningas James II (ääremärkusena: Toronto algne nimi oli samuti Town of York)), kes andis linnale tänapäevani säilinud nime New York.

Ega nende inglastega pole kunagi siinmail liiga lihtne olnud, mistap kauapodisenud rahulolematus kulmineerus paratamatu sõjaga kolonistide ja emamaa vahel. Kõik see 7-aastane sõda prantslastega, teepeod Bostonis, rõhuvad kuninglikud aktid ning kui su nimi on antud lisaks pealinnale ka ühele äärepoolsetest osariikidest, siis tundis kindral Washington teatud ajaloolist tungi end tõestada.

NYC koosneb viiest linnaosast – Manhattan, Brooklyn, Queens, Bronx ja Staten Island. Manhattan on tihedaima elaniketihedusega keskne saar, mida piiravad Hudson ja East River. “Manhattan” tähendab põlisrahva lenapede keeles “koht, kus me toome puumaterjali oma vibude tarbeks”. Brooklyn tuleneb hollandi linnakese Breukelen järgi, eks koduigatsus väljendab end igas vormis. Queens külgneb Brooklyniga (viimase algne nimi briti kaartidel oli Kings County), seega oli täiesti loogiline, et kuninga kõrval peab olema kuninganna Queens County (vastavalt siis Charles II ja tema portugali printsessist abikaasa Catherine). Bronx on saanud nime rootslase Jonas Broncki järgi, kes juhtis 1639.a hollandlaste ekspeditsiooni laienemist. Kõige väiksem ning vahel ka unarusse jäetud mainega Staten Island oli paik kus elasid needsamad vibudega lenovo indiaanlased. Linnaosa nüüdisaegne nimi pandi alles 1975, olles enne pikalt olnud Borough of Richmond.

Võib-olla numbrimaailmast ja mõõtkavadest ehk veel nii palju, et kui New York City oleks eraldi riik, siis oleks see suuruselt kümnes maailma majandus. Ning kui Brooklyn oleks eraldi linn, oleks see rahvaarvult New Yorki, Los Angelesi ja Chicago järel neljas linn Ühendriikides.

hoiame püssirohu kuivana
h
31.01.2024

Henry Tiisma