Melbourne, Austraalia ehk kahjatsusväärselt lühike visiit

Esmalt jagaks teiega põnevat seika mis langeb kategooriasse “suhtle ja sa avardud”. Nimelt sain vahepeal teada miks Austraalia lipu Lõunaristi konstellatsioonil on üks väike 5-tipuline täheke teiste 7-tipuliste keskel. Algselt oli kellelgi geniaalne mõte tähistada kõik 5 tähte suuruse/heleduse järgi 9-tipulisest kuni 5-tipuliseni. See tundunud vastuvõtukomiteele liigsena, mistap lähendati tähed 7-tipulisteks, kuid disaineri ilmse jonni poolest jäeti väikseim täht viisnurgaks. Nüüd te siis teate samuti toda tühitähiteadmist ehk triviat ja selle killukesega pealehakkamine on teite kätes. :)

Niisiis Melbourne. Peab tunnustama õnne, sest ma ei suudaks kuidagi tõika põnevamaks kirjutada, ega oma salarõõmu varjata, kui mees, kes ostis 1835.a nüüdisaegse Port Phillipi lahe ja Yarra jõe kandis maalapi aborigeenidelt ja pani aluse algselt telklinnakule ning kullapalaviku pärituules oma aja kõige jõukamale suurlinnale, poleks kandnud nime John Batman. Melbourne osteti 30. augustil 1835 ja brittide kuninganna Victoria kuulutas selle linnaks 1847. 1851 sai Victoria osariigi pealinnaks, kui osariik eraldati New South Walesist eraldi kolooniaks. Nimekandidaatidena vaagiti ka Batmaniat (kindlasti ürgkahetsetakse võimaluse möödalasku sisimas senini), kuni Inglismaa tolleaegse peaministri järgi nime sai. Juba 19. sajandi lõpuks oli linn kasvanud Austraalia majandus- ja rahanduskeskuseks. Alates riigi iseseisvumisest 1901 kuni 1927, töötas siin ka parlament enne Canberrasse kolimist. Hetkel elab linnas 4,5 miljonit inimest ehk tegemist suuruselt teise linnaga Austraalias ning siin on ühtlasi maailma suurim trammiteede võrgustik.

Mõtlesin teitega jagada veel põnevat põiknevust siinse Ülemkohtuga seoses. Kuni Port Philip oli veel Uus-Lõuna Walesi osa, toimusid asisemad kohtuprotsessid Sydneys. Loomulikult oli see aeganõudev ja tüütu kohalikele (või vastupidiselt mugav sõltuvalt kummal pool kohtupinki istuda). Pärast 1850.a Jagunemisakti loodi siia uus Ülemkohus. Nende Õiglusjumalanna kuju on pisut teistmoodi, nimelt ilma sidemeta silmadel. Legend räägib, et üks kohtunik olla võime veennud selles, et leedi Õiglus “peaks vaatama maailma avasilmi, samas mitte kergeusklikult”. Põiknevus aga avaldub hoopis säärasuses, et kuni 16.sajandi keskpaigani esitleti Iustitiat alati avalisilmi. Vot sedapsi! Tühitähiteadmiste ning ninatarkluse arsenal muudkui täieneb.

Oleme andnud siinsele publikumile nüüdseks 2 kontserti ning hommikul lendame juba Adelaide’i. Eilse kontserdi vaheajal sai ületatud ka omamoodi ekvaator elik siis tänaseks on juba vähem kontserte anda kui selja taha jääb. Kuidas kellele, aga 2 nädalat kodust eemal on pikk aeg ja lumekühveldamise kõrval on igatsusväärseid seiku enam kui küll. Mul hakkab tasahilju külluslikult himutama soov juba kodu väisata.

alguses laadisime ja lasksime, pärast polnud aega ja ainult lasksime
henry
11. veebruar 2019