Asju võib teatavasti võtta huumoriga. Teisalt võib ka kohe.. mitte seda teha. Läheneme kammerkooriga oma rännakute õdakupoolele, mistap on tekkimas paratamatud sotsiaalsed pinged. Vähemalt ma ise tunnistan endale nii. Ükski töökollektiiv pole läbinisti armastusabielu ning nii ongi parem, sest seljuhul on potentsiaalnegi vaheldus garanteritud, mis on eriti vajalik säärste pikkade katsumuste puhul nagu hetkel käsil. Õpetatud endine kolleeg soovitas säärastel komandeeringutel kahte lahendust – harrastada süstemaatilist seltskondade vahetamist ning enesele üksilduse võimaldamist. Ela siis selle järgi kui oled kahekesi toas või purjetamas vangla-bussiga läbi otsatuna näiva maailma. Õnneks on võimaldatud meile alati kõigi pikkade reiside puhul mingi perioodi vältel üksikkongi.
Need on alati väikesed asjad, milledest tekivad eriolukordades turmtuuled. Näiteks pole ma endiselt üle saanud omamoodi segregatsioonist siinse hotelli hommikusöögi ajal. Nimelt, me võime hageda oma toidu teiste külastajatega samast ruumist, kuid peame seda nosima privaatses tagaruumis, eemal uudistatavast piidlemisest. Ma ei oska öelda, kas need igialatised seiravad pilgud ja sosinad on tingitud enam meie kummituslikest ilmumistest tühjade taldrikutega või sellest, et oleme selgelt põiknevad juba oma äraseletamatu noore ea poolest. Asume ikkagi padu-lõunas, kuid seda enam peaksid Rosa Parks ja 1955.a, vähemalt siinpool ookeani olema meeldejääv murdepunkt USA ajaloos, isegi kui hetkel ei oleks musta ajaloo kuu (Black History Month). Aga seda võib võtta muidugi ka huumoriga.
Ühendriikide kultuuri rahastamissüsteem erineb sama palju Eesti omast, nagu ideaalne kujutelm ja reaalsus mustanahaliste elu osas ühel mustal kuul. Meie kodumaal on asjad väga hästi! Siin peab aga korraldama heategevusüritusi ja rahakorjandusi, aga publikum tegeleb ka aktiivselt metseenlusega ning see pole mitte ainult staatusega kaasnev privileeg, vaid seda toetab ka USA maksusüsteem, mis tagab hulga eeliseid edasi-investeeritud tuludelt. Väljendun viisakalt, et Florida ranniku elanikkonna keskmine vanus kukub ehk vaid sekundi murdosa iga lapse sünniga. Samal ajal on keskmine sissetulek üks kõrgematest üle terve riigi, elaniku kohta (või peaks väljenduma pigem kõrgeim elatustase) Ja nagu meie dirigent Anu Tali täna tunnistas, siis veider tooniandvus väljendub ei-kusagil-mujal-maailmas-kogetavas meeste vetsujärjekorras ning kontserdi kavasidki plaanitakse range milliliitrites mõõdetava meetrumiga. Ma ei taha tögada siinkohal kedagi, pelk kohalik eripära. Kliima on pehme ja kinnisvara on nii röögatult kallis, et valitud saavad endale siia pesa soetada.
Eile kogesime omal nahal, mida tähendab, inglise keeles, doonoriteks nimetatavatele inimestele korraldatud gala-õhtu. Suur saal, täis ümarlaudu ümbritsevate jõukate inimestega, kes saavad lubavad endale ülikallist privaatset meelelahutust, mida pakuvad artistid, kes on jaotatud ära süstemaatiliselt laudkondade vahele ning seda saadab hõrk õhtusöök parimate jookidega. Kõlab hirmuäratavalt? Ka meil oli vastakaid arvamusi. Esimene kord ikkagi. Tegelikult sujus kõik väga ladusalt ning kohalikud on lihtsalt nii sõbralikud ja (tegelikult ka) siirast huvi ülesnäitavad. Tegemist pole väheharitud uusrikastega, vaid elitaarse seltskonnaga. Ainus varjuheitev seik ehk, et alustuseks pidime läbima orjaturgu meenutava paaritamise uksel, kes meist kuhu siirduma peaks. Minu laudkonnas sujus vestlus kõigi vahel ning erinevatest kütkestavatest teemadest ei tulnud hetkekski puudust. Siinmail tundub kehtivat lihtne reegel – kui sul on teistele anda, on sul ka kohustus seda jagada ning selle eest tasutakse sulle küllaga. Win-win. Põnev on aga seejuures kuulda kolleegide reaktsioone ning analüüse eilsest õhtust, sest võtta võib sedagi õhtut loomulikult teisiti..
Täna aga tabas Sarasotat troopiline torm kahasse paduvihmadega, millede väljendusest andmed minul puuduvad. Nimelt oli meil täna kohaliku orkestriga kaheosaline proov, mille 2h vaheaja kestel paistis selges taevas palav päike taas. Murdunud palmioksi küll oli tänaval ja lombid olid jäetud pigem hommikuse kuumusehooleks, aga ei midagi erilist. Homsest algab final countdown ja siis ongi Euroopa. Kuidas seda võtta..?
Reamees Henry
Sarasota, FL 23.02.2017
PS Võrratu dirigent Anu Tali ja meie inimene Floridas. Ainult hüperlatiivsed sõnad ning kindlasti väärib ta omaette peatükki. Siiras privileeg esineda siin!