“Metsapoole” koor ja “seinaäärne” dirigent
Annan edasi irvhamba terava tähelepaneku – postri järgi on koor saadetud joonelt metsa ning dirigent suisa seina äärde pandud. Mõeldud loomulikult naljaga vähemalt neljaks. Eilne kontsert läks väärikalt täismajale (mida HK Sinfonietta kontsertmeistri sõnul ei juhtu tegelikult tihti) ja hinnaalandusi me juba ei lubanud. Sellest kõigest lähemalt läbi kaasautori blogisisestuse, mis kuuldavasti valmimas mõned read minust eemal (ootame lennujaamas oma lendu).
Lunastan võla, mis painamas eelmisest blogist – pentsiklused. Need väikesed veidrused, milledest koosneb kohalik kultuur ja tavad ning mille võtame enesega kaasa kogemusena.
PIN-kood. Et välistada kellegi kurikaela üleõlakaemuse su isiklikust numbrikombinatsiooni kujundist, on siinsed kohalikud paigutanud numbrid ekraanile täiesti suvalises järjekorras. Teadmata seda, tõi esiti kahtlusegi hinge, mis mu kaardi kombo ja järjekord.
Noore isa tähelepanekuna täheldasin Seoulis, et tänavapildis pea puuduva lapsed. Sama ei saa öelda Hongkongi kohta. Lapsed on igal pool. Lastekärusid aga pole. Oma järglasi kantakse valdavalt süles, “kängurukotid” on ainult turistidel.
Kohvi tellimisel küsitakse alati täpsustav küsimus – kas külm või kuum? Number 13 ja 4 kasutamine hotellide korrustel puudub, ntx 12. korrusele järgneb 15. Nutikultus on pöörane! Inimesed kõnnivad igal pool, pilk justkui nõiduse lummuses välkleva ekraani küljes. Ning see pentsik jonotamine bussipeatustes, kõik vaguralt ja varmalt teineteise järgi, ei mingit tunglemist või lamenti.
Mis aga minu jaoks võtab kokku Hongkongi sümbolina, on nende kahekordsed trammid. Linnalt, mida kohutab kitsikus ning seetõttu arenenud valdavalt vertikaalselt ülesse, muud ei eeldaksi. Trammid on ühtlasi lühikesed ja arhailised. Pikemate trammide puhul sõidaksid nad juba esimese ristmiku kinni ja blokeeriksid liikluse kesklinnas täielikult. Ega see trammiliiklus teab mis nobe ka pole, jäin ühes peatuses trammist napilt maha ning kõndisin järgmisse peatusse sama liikuri peale. Väga lahe kogemus, taskukohane ja puha.
Aitab vist kah selleks korraks. 18h reisimist veel ees ning meeleolu võib vaid nüristuda. Peagi saab siiski turvarihmad lõdvaks lasta ning karussellilt maha astuda. Uksed sulguvad, järgmine peatus Tallinn, Nõmme. Mul on neid blogisid kirjutades valdavalt lõbus olnud, paari kogemuse võrra rikkam taas. Loodan, et olen suutnud seda ka teile edasi anda.
Relvarahu kõigile soovides
henry
1. detsember 2019