Pole just palju linnu, millede nurgakivi panekut saaks kuupäeva täpsusega dateerida. Õieti tulebki vaid üks teine pealinn meelde ning seegi kuupäev on ajalooliselt kaheldav. Canberra ehitamist alustati 12. märtsil 1913, 5 aastat pärast ideekonkursi väljakuulutamist planeerida uus pealinn kusagile tühermaale, et lõppeks lõpetada rivaalitsemine Melbourne’i (tolleaegne pealinn) ja Sydney vahel. Konkursi võitis 35-aastane USA maastikuarhitekt Walter Burley Griffin. Tema vaimusilmas pidi linn saama avar, madala hoonestusega ja igati tänapäevane. Versaille’st inspireeritud linnaplaan on igati sümmeetriline ning fraktaale meenutav, kus tänavad paiknevad linna südamiku moodustava kolmnurga tipupunktide ümber justkui jalgratta kodarad ümber oma kesktelje.

Austraalia pealinn Canberra, koduks 400 000 inimesele, ühtlasi ka meie dirigendi Richard Tognetti sünnilinn

On ütelus, mille järgi ei tohiks raamatuid hinnata nende kaane järgi. Küll aga tõmban meelevaldse paralleeli – linna nime kandva postkaardi leidmise lihtsus on võrdelises seoses linna huvitavusega. See oli ränk, aga siiski lõppeks tulemuslik otsing. Vähemalt ei kutsutud seekord tagaruumist koristajat, kellele mu korduma kippuvat küsimust linnanimelise postkaardi kohta korrati, et siis kõik saaksid poes naerda mu tolalikkuse üle (nii juhtus Ann Arbori nimelises linnakeses USAs ja eks see oli ka juhm päring minu poolt).

Eks see omamoodi mõõdupuu ole kui läbitöötatud pealinnateemalise materjali kõige põnevam ja pikem osa puudutab linna nime tähendust. Lühikokkuvõte – keegi ei tea. Mõttekäik oli aga lennukas. Enamlevinud arvamuse kohaselt tähendanuks kambera aborigeenide ngunawali keeles ‘kohtumispaika’. Kinnitus sellele aga puudub. Ngunawalide tänase pealiku selgituse järgi, tähistab see pigem ‘naise rindu’ või ‘rindade vahelist ala’ ja viitab kahe mäe – Black Mountain ja Mount Ainslie – vahelisele orule, kus linn asetseb. On ka viiteid Austraalia jõhvikale (‘cranberry’), mida kohalikus keeles ‘canberryks‘ hüütakse ning mida rohkesti orus omal ajal kasvas.

Ka eukalüptipuude mets kasvas omal ajal jõeorus, mis tänaseks saanud linnaisanimeliseks paisjärveks. Koaalasid enam siin ei ela. Küll aga nägi hulkuv kolleeg eile kängurusid linnas ukerdamas, opossumitest rääkimata. Kokkuvõtvalt madal ja rahulik loodusekeskne linnake, nagu härra Burley Griffin vaimusünnitisena soovis. Väga suur kontrast Sydney’ga see-eest!

Puhkus ja hingamine võivad järgnevalt oodata oma aega. Jalad on juba stardipakul, valmisolekust rääkimata ning ootame lahingukäsklust. Tänasest alates anname järgnevalt 7 kontserti 8 päeva jooksul neljas eri linnas üle Austraalia.

valmis liikuma igasse punkti
henry
9. veebruar 2019

PS Mount Ainslie sai ka täna võetud paari kolleegiga, üle 18 000 sammu tehtud.