Kontsert: 12.11 Viini Kontserdimajas

Kavas:

Rudolf Tobias ( 1873 – 1918 )

  • Kleine Karfreitagsmotette
  • Ostermorgen
  • Vivit!
  • Ascendit in coelum

Max Reger ( 1873 – 1916 )

  •  Unser lieben Frauen Traum
  • Der Mensch lebt und bestehet nur eine kleine Zeit
  • Nachtlied

Johannes Brahms (1833 – 1897 )

  • Warum ist das Licht gegeben?

Arvo Pärt (1935 )

  • Zwei slawische psalmen

Alfred Schnittke ( 1934 – 1998 )

  • Three Sacred Hymns

Galina Grigorjeva ( 1962 )

  • Nox Vitae

Lisalood: S.Rachmaninov – Bogoroditse Devo ; M. Härma – Ei saa mitte vaiki olla

Johann Straussi monument (foto – Rainer Vilu)

12.novembril oli Eesti Filharmoonia Kammerkooril taas suurepärane võimalus esineda Viini kontserdimaja Mozarti saalis. Austriasse sõitsime sel aastal juba kolmandat korda, aga Viinis andsime viimati kontserdi 2009 aasta aprillikuus. Tookord esitasime Daniel Reussi dirigeerimisel A. Pärdi, F. Mendelsohni-Bartholdy, G. Grigorjeva ja F.Martini muusikat ja kollektiivne mälu on talletanud eduelamuse. Seega, latt, millest üle hüpata, oli endal kõrgele seatud…

Reisi- ja ühtlasi ka kontserdipäev algas traditsiooniliselt vara: kell 6.30 kohtusime lennujaamas, et asuda marsruudil Tallinn-Riia-Viin teele. Kuigi teine lend oli turbulentsirohke, õnnestus paljudel sõidu ajal ööst napiks jäänud uneaega pikendada. Kellel mitte, pidid lootma jääma puhkamisele hotellitoas.

Viini jõudes meil tõesti vedas – toad Belvedere lossi lähedal asuvas hotellis olid valmis ja eeldus, et õhtuseks kontserdiks lennusõidust taastuda jõuab, loodud.

Viini Kontserdimaja (foto – Rainer Vilu)

1913. aastal (käimas on maja 100. hooaeg!) valminud Viini Kontserdimaja on üks suurimaid ja progressiivsemaid muusikalisi institutsioone tänapäeva rahvusvahelises muusikaelus. Hooajas on 750 erinevat sündmust kammermuusikast sümfooniakontsertideni, mis toob maja nelja erineva suurusega saali rohkem kui 600 000 külastajat. Esinejate väärikal nimekirjal ei hakka siinjuures peatuma, aga näiteks detsembris esineb seal Saksa Kammerorkester dirigent Paavo Järviga.

Riietusruumid leitud, hääled Allani eestvedamisel lahti lauldud, asusime proovi kallale. Daniel alustas kava teisest, venekeelsest poolest, mis oli oma dünaamiliselt diapasoonilt mitmekesisem ja nõudis akustika tunnetamise mõttes suuremat tähelepanu, seda eriti G.Grigorjeva tsükli “Nox Vitae” puhul. Kava esimese, saksakeelse osaga enam nii palju prooviaega ei kulunud.

Kui artistid tulevad kontserdiks lavale, siis dirigenti oodates ja enne muusika helide kõlama hakkamist toimub vastastikune visuaalne tutvumine esinejate ning publiku vahel. Seekord võis fikseerida, et päris täissaali me ei kogunud, kuid ¾ 700 kohalisest Mozarti saalist oli täidetud küll.

Kontsert algas Tobiase motettide blokiga –  muusikaga, mis on Eesti muusikapublikule tuttav, kuid Viini koorimuusikahuvilistele avastamata maailm. Mis sest, et lood on kirjutatud saksakeelses kultuuriruumis varsti 100 aastat tagasi. Saalist õhkus uudishimu ja vastuvõtt, ehk esimene aplaus andis märku, et publiku süda on võidetud ja hea algus tehtud. Regeri koorilaulud ja Brahmsi „Warum ist das Licht gegeben?” on austerlastele kindlasti tuttav repertuaar –  see teadmine sundis eriliselt pingutama ja Daneli lihvitud saksa keele hääldust usutavalt realiseerima.

Kontserdi teises pooles oli kindlasti palju rõõmu G.Grigorjeva tsükli ” Nox Vitae” edukast ettekandest.

Publiku tungival soovil esitasime kaks lisalugu: S.Rachmaninovi „Bogoroditse Devo”, mis haakus hästi eelnevalt kõlanud venekeelse muusikaga ja M. Härma „Ei saa mitte vaiki olla”. Loodetavasti soojendas viimane laul eriliselt kohale tulnud eestlaste südant…

Viini kontserti võib kindlasti lugeda õnnestunuks. Taas tulevad meelde meie endise peadirigendi Paul Hillieri sõnad, et mida reisiväsinum on EFK, seda paremini nad laulavad…

Tore üllatus oli peale kontserti, et Eesti suursaatkond Austrias saadikuproua Eve-Külli Kala eestvedamisel tervitas koori klaasikese vahuveiniga. Tegelikult on saatkonna inimesed alati Austrias meie kontserte kuulamas ja on tänulikud, et aitame neil tutvustada Eestit austerlastele.

Kel veel jaksu oli, astus õhtul Helise sünnipäeva tähistamiselt läbi. Muide, eestimaised kiluleivad austria veini kõrvale on suurepärane suutäis! :)

/Karin Salumäe/