MU SÜDA,  ÄRKA  ÜLES


Cyrillus Kreegi, Veljo Tormise, Arvo Pärdi, Rene Eespere ja Toivo Tulevi loomingut


 



Cyrillus Kreek (1889-1962) - Vaimulikud rahvaviisid  (1916-1919)
Rene Eespere  (1953)        - Festina Lente  (1998)
Toivo Tulev(1958)            - Siis oled vaikusen mu ligi üksi Sina  (2002)
Veljo Tormis (1930)          - Kullervo sõnum / Kullervo's Message  (1994)
Arvo Pärt (1935)              - Kaks slaavi psalmi (1984)


Cyrillus Kreek                   - Vaimulikud rahvaviisid (1916-1919)

Eesti Filharmoonia Kammerkoor


Dirigent PAUL HILLIER


René  Eespere ulatuslikust loomingust on laiemalt tähelepanu köitnud vokaalsümfoonilised suurvormid, siira tundetooniga lastemuusika ja peenekoeline kammermuusikastiil. Alates 70. aastate lõpust said tema helikeele püsijoonteks tonaalne laadikäsitlus, ostinato-tehnika ja variantsus, milles ilmnevad nii minimalismi, eesti rahvamuusika kui ka baroki mõjud. Tema suurvormide dramaturgiale on omane rituaalne sisendusjõud.  Eespere kooriloomingut on rohkesti esitatud nii Eestis kui väljaspool. Tänaseni on paljude kooride repertuaaris mitmed teosed Eespere 80.90. aastatel ja hiljem loodud vaimulikust ja isamaalisest kooriloomingust.  Festina lente on kõlanud paljude kooride esituses ning jõudnud ka mitmele heliplaadile.


Toivo Tulev kuulub 90. aastatel eesti muusikasse tulnud põlvkonda, kes igaüks omal viisil seovad ühte nüüdismuusika erinevaid kontseptsioone sonoristlikku, minimalistlikku ja modaalset mõtlemist. Tema varasemas loomingus on varase sakraalmuusika ja Arvo Pärdi mõjutusi. Hiljem süvenevad tema töödes lineaar-meloodilise ja kõlalis-tämbrilise kompositsioonitehnika sünteesid. Tulevi loomingus on esiplaanil arvukad ansambli- ja orkestriteosed, millel on tugevaid metafüüsilisi – religioosseid ja eksistentsiaalseid alltekste. Tänaseni on Tulevi muusika põhitunnusteks hüpnootiline atmosfäär ja dramaatilistes peenstrihhides kõlatöötlus. Tulevi kompositsioonistiili on oluliselt mõjutanud tema tegevus varajase muusika esitajana mitmete ansamblite koosseisus ning ansambli Scandicus asutaja ja kunstilise juhina. Aastail 1981 – 1988 laulis Toivo Tulev Eesti Filharmoonia kammerkooris. Siis oled vaikusen mu ligi üksi Sina  tekstina on kasutatud Maarja palvet malajalami ja itaalia keeles ning üht pisikest hispaaniakeelset luuletust Püha Juan de la Cruz`ilt. "Need kolm keelt – malajalam (keel, mida räägitakse Lõuna-Indias Keralas, maailma ühes vanemas kristlikus piirkonnas), itaalia ning hispaania, on keeled, mida ma 2001.- 2002. aasta sügisel – talvel enda ümber sageli kõlamas kuulsin. Muusika on pühendatud Püha Birgitta õdedele Tallinnas." (Toivo Tulev)


Veljo Tormise "Kullervo sõnum / Kullervo's Message" (1994) on kirjutatud soome rahvuseepose "Kalevala" (1835) tekstile XXXVI runost W. F. Kirby tõlkes (1907). Muusikas on kasutatud mõnede Karjala runoviiside motiive. "Kalevalas" ja soome eepilistes runolauludes peegeldub iidne müütiline maailmapilt. See sisaldab aegumatuid mudelsituatsioone inimsuhetest, inimolemuse eetilistest hoiakutest, arhetüüpseid tegelasi. Kullervo nimi on seotud kõige traagilisemate sündmustega eeposes. See sümboliseerib kättemaksu ja süütunnet.  Kullervo sünnib kahe vaenutseva hõimu tapluste keerises. Ta jääb ime läbi ellu. Ta müüakse orjusse, temast saab vägivalla ohver. Temas tekib trots ja viha kogu maailma vastu. Ta tapab oma orjaemanda, saab õnnetu teadmatuse tõttu oma õe häbistajaks, teeb süütundes endagi elule lõpu. Enne seda aga maksab kätte oma alandajatele ja solvajatele. Meie lugu ongi episood, kus Kullervo sõidab sarve puhudes nende vastu sõtta. Teel jõuavad talle ükshaaval järele teated isa, venna ja õe surmast. Alles sõnum ema surmast äratab temas uinunud helluse. Ema oli olnud ainuke, kes Kullervot lubas taga nutta, talle kõik andestada. (18.03.96, Veljo Tormis)


Arvo Pärt on juba üle veerandsaja aasta kirjutanud peamiselt religioosse sõnumiga muusikat, kasutades omapärast, askeetlikku kompositsioonitehnikat, mida helilooja ise nimetab   tintinnabuli-stiiliks.  Teoste vorm ei ole selle tehnikaga determineeritud, vokaalteosed saavad kuju tekstide väljaütlemise viisist – justkui lihtsast palvest kõlaks kellukesi. Enamasti kasutab Pärt oma teostes liturgilisi või piiblitekste.  Kaks slaavi psalmi on kirjutatud psalmitekstidele kirikuslaavi keeles.