JOHN CAGE
Four²

ANDERS HILLBORG
Mouyayoum

KADRI VOORAND
Laineile end kingin (esiettekanne)

 

Kadri Voorand (vokaal, klaver)
Taavo Remmel (kontrabass)
Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Dirigent Kaspars Putniņš

 

Ainulaadsel õhtul saavad laval kokku eesti hinnatud jazzmuusikud ja esinduskoor!
Kõlab maailmakuulsa avangardisti John Cage’i „Four 2“ (1990) ja tänapäeva ühe tuntuma rootsi helilooja Anders Hillborgi lummav „Mouyayoum“ (1983-1985). Mõlemas teoses on heliloojad koori kasutanud kui instrumenti, mille fantastilises helidemaailmas mõtiskletakse aja-ruumi teemade üle.

Õhtut kroonib Kadri Voorandi uue loo esiettekanne! „Laineile end kingin” on kirjutatud Eesti Filharmoonia Kammerkoorile, soolohäälele, klaverile ja kontrabassile. See jutustab ennemuistse loo saatuse vääramatust jõust ja armastusest. Kuulajad kohtuvad meremehe, tema kolme tütre, külanaiste, haldjate ja mitme teise Eesti pärimusest tuttava tegelasega.

Lugu sai alguse sellest, et Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigent Kaspars Putniņš soovis Kadri Voorandilt tellida lugu, mis annaks koorile värskeid impulsse ning asetaks lauljad uudsesse olukorda. Kadri võttis väljakutse vastu, sest koor andis võimaluse kasutada teisi värve ja tämbreid, katsetada heliefektidega. Ka improvisatsioonile sai kooriosas ruumi jätta. „Koor inspireeris mind, olen ju palju kuulanud kammerkoori ja imetlenud selle kõla. Kirjutasin kooripartii ilusa ja heakõlalise, mis sobib hästi Niguliste akustikasse.“

Laval koos kooriga improviseerib ka autor ise, teda toetamas Taavo Remmel kontrabassil. „Kuid meie ei ole peategelased vaid värvilaigud, mis sulanduvad ühtseks tervikuks,“ märgib autor tagasihoidlikult.

Teksti on kirjutanud uuele kooriteosele Kadri ise. Ta lõi regivärsilise muinasjutumaailma, mille algallikaks on „Eesti rahva ennemuistsed jutud“. „Kirjutades hakkas lugu ise arenema ja tegelased oma elu elama, sinna sisse põimus loodus, ka tamm minu kodu juures ja muidugi ma ise,“ jutustab Kadri. Tekst on köidetud ka väikeseks raamatuks, mille illustratsioonid tegi Urmas Viik justkui jätkuks oma raamatule „Muhu inglid“.

Kõige enam soovib Kadri oma looga edasi anda helgust ja headust, mis paneks nii esinejad kui publiku ühes rütmis hingama ja koos emotsioone jagama.