8.–10. radokuul olnu Touresti turismimessil Tal’nan olli Vana-Võromaa turismiettevõtja ja söögipakja häste nätä.
Võro maakunna ala Eesti saalin oll’ esiki kõgõ suurõmb. Huulmalda asukotussõst kõgõ tagomadsõn nukan jõudsõva kõik huvilidsõ nii Võro ku Põlva maakunna välläpanõkini kergehe, selle et kuulda oll’ Laube Kadri lõõdsamängu ja Veeroja Eda vihamatsõ.
Virtuaalreaalsusõ tuuri
Võro maakund üllät’ kogoni kattõ sorti virtuaalreaalsusõ tuurõga: pruuvi sai nii Vahtsõliina linnussõn ku ka suidsusannan kohalolõkit.
Et virtuaalreaalsusõlõ ka peris reaalsus mano tulõssi, vihuti huviliidsi peris kõo- vai tammõvihaga ja perän «sannankäümist» tsusati tälle suuhtõ Mooska talo suidsusannaliha tükükene.
Suidsusannasümfoonia
Suidsusannateema tutvastegemine jakku timahava põimukuu alostusõn Mooste folgikuan etendätäväst muusikalisõst lavastusõst «Suidsusannasümfoonia» kõnõlõmisõga.
Sümfoonia lava pääle tuumist kõrraldas Eesti Filharmoonia kammõrkuur. Lavastusõn, mille luujit mõot’ suidsusannaperimüs, a ka «Kalevala» ja Krulli Hasso looming, löövä üten kammõrkoori laulja, ERSO muusiku, Võromaalt peri näütlejä Otsari Lauli, Trolla Agu ja Karpovi Sten ja perimüsmuusiku Kalkuna Mari ja Hainsoo Meelika. Lille Märt-Matisõ kirotõdu muusikateosõ lava pääle säädmise iist hoolitsõs Tagametsa Tarmo.
Ernesaksa Pobeda
Suurõtiimuusõum võtt’ messile üten Ernesaksa Gustavi vana Pobeda. Kuigi tuu om tävveste sõidukõrran, tuudi massin Tal’nahe treileriga – tegemist om õks muusõumieksponaadiga.
Tahetas tulla kõgõ perrega
Nii Võro ku Põlva maakunna turismikõrraldaja ütli, et pall’o küsütäs noidõ ettevõtmiisi ja tegemiisi kotsilõ, minkast saa ossa võtta terve perrega. Niisamatõ om vahtsõnõ muud kävvü kaeman esisugumaidsi aidu – näütüses ilo- vai permakultuuriaidu – ja võtta säält snitti.
Nii Võromaa ku Setomaa süük läts’ messil häste pääle. Söögipakjidõ saali sissekäügi man tull’ kõrraga nõnna Põlva Tillu kohviku saiakõisi nuhe. Saiatego käve näil kolm päivä kõrrast. Maitsa sai Vanal Võromaal tettüt siidrit ja veini. Ja kuigi Mooska talo rahvas oll’ pall’o suidsusannalihha üten võtnu, sai tuu joba tõsõ päävä lõunas peris otsa.
Suvidsõ üümaja
Turismikõrraldaja kõnõli ka tuust, et suvõl, ku om kõgõ rohkõmb ettevõtmiisi, om piirkunnan puudus majutuskotussist. Samal aol om rassõ majutuskotust terve aasta üleväl pitä. Tuu lahendusõs võissi olla suvitsidõ (aotliidsi) majutusvõimaluisi vällämõtlõminõ ja pakminõ.
Tuu om jo nõvvukogodõ aostki teedä ja muialgi maailman pruugitav kommõ, et turismitsihtkotussõ kododõ pererahvas koli huuaos umast majast vällä sanna vai hoovimajja, et piirkunda oodõtava külälise är majuta. Õnnõligu omma mõlõmba – pererahvas saa lisateenistüse ja ümbreroidõlõja saava mõistligu hinna iist maada ja olla.
Laanõ Triinu