Koorilaul on Baltimaades väga hinnatud, Eestis on loodud mitmeid olulisi kooriteoseid, mille autoriteks on teiste hulgas Tormis, Pärt ja Sumera (kindlasti võiks tutvuda tema „Seenekantaadiga“).
Nüüd võib nende hulka arvata ka noorema generatsiooni helilooja Tõnu Kõrvitsa ja tema suurteose „Moorland Elegies“ segakoorile ja keelpilliorkestrile. Selles teoses kangastub õdede Brontëde tuuline nõmm Haworth’is Põhja-Yorkshire’is, mida tutvustatakse mitmes Emily Brontë luuletuses.
Väga ilus, melanhoolne ja sugestiivne kooriteos on umbes tunniajane. See on vaoshoitud, ent erinevate variatsioonidega ja suure emotsiooniga laetud.
Siin on videvik ja öö ja sügis. Kuu ning tähed paistavad üle maastiku, kus luuletaja jalutab üksinduses, heidab pikali puhkama, pea ümber rohi ja lilled.
Teosega „Moorland Elegies“ on Tõnu Kõrvits end sisse kirjutanud Eesti suurde kooritraditsiooni ja on teinud seda isikupärase stiiliga ning väga veenvalt.
Vt lisa: Kulturdelen