/…/
Ellerheina kontserdiga peaaegu võrdväärse elamuse pakkus oma 35. tegevusaastat tähistava Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontsert sarjas „Peadirigendid“, kus seekord juhatas Daniel Reuss. Kavasse olid valitud eesti ja hollandi heliloojate teosed, erandina avaloona kõlanud Alfred Schnittke „Kolm vaimulikku koorilaulu“. Selles valikus võib näha sümboolset vihjet Schnittke tähendusele koori loomisel: tema „Reek­viemi“ salvestus 1976. aastal Tallinnas siinse projektikooriga viis ju Tõnu Kaljuste mõttele luua professionaalne koor. Schnittke teosele järgnenud Erkki-Sven Tüüri „Missa brevis“ on üks viimase aja väljapaistvamaid eesti kooriteoseid, mis on komponeeritud erakordselt läbimõeldult: see on dissonantne, samal ajal voolav ja orgaaniline. Kõrvuti kõlanud Arvo Pärdi „Dopo la vittoria“ ja Jan Pieterszoon Sweelincki kolm prantsuse šansooni panid üllatuma, kui sarnane on Pärdi muusika kõlaliselt XVI sajandi Madalmaade polüfooniaga. Kavas oli ka mitte just väga sagedasti esitatava, aga suurepärast koorimuusikat kirjutanud helilooja Frank Martini teos „Arieli laulud“, mis vaimustas värvikate kõlamaalingute ja dramatismiga. Kena žestina eesti publikule oli Reuss lisapalaks valinud Miina Härma lihtsa ja imeilusa laulu „Ei saa mitte vaiki olla“.
/…/

 

Artikkel täies mahus: Sirp