Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK) on oma praegusel, suurimal kontserditurneel Põhja-Ameerikas saanud erilise menu osaliseks Veljo Tormise ja Arvo Pärdi muusika ettekannetega. Samaviisi on mõlema meistri looming tähelepanu all Andres Mustoneni festivalil Iisraelis.
Kontserdireis Põhja-Ameerikasse, mis on meie tippkoorile järjekorras juba viieteistkümnes, kestab 1. kuni 26. veebruarini. Kui EFK seekordsel esimesel kontserdil 1. veebruaril New Yorkis Püha Ignatius Loyola kirikus oli kavas vaid Arvo Pärt, siis mitmel puhul on edaspidi väga mõjusalt esiplaanil olnud Veljo Tormise muusika, eriti tema kaks ulatuslikumat teost, „Tornikell minu külas“ ja „Raua needmine“.
EFK kontsertidel on suured saalid ning pea iga kava on kuulanud vähemalt tuhat inimest, ütlevad korraldajad. Täissaalid tervitavad meie lauljaid ja dirigent Kaspars Putniņšit kava lõppedes püsti seistes. Üllatavalt palju märkab seekordsel reisil nooremat publikut.
Reisi kontsertide kava on samas väga pingeline koos sagedaste pikkade ülesõitudega, näiteks esimese 13 päeva jooksul andis koor 9 kontserti. Kooriga kaasas olev EFK toimetaja Anneli Ivaste kinnitab, et publiku niisugune rohkus on Euroopa mõistes tõeline haruldus, ning et kuulajaid vaimustab eelkõige EFK ajaloo olulisima helilooja Veljo Tormise looming. Koori kauaaegne laulja Karin Salumäe hindab, et „see, kuidas tajuvad ja võtavad vastu Veljo Tormise „Raua needmises“ peituvat ürgset väge ja ajatust inimesed, kelle jaoks on tundmatu nii meie keel kui kultuur, on täiesti vapustav.”
Üks kontserdireisi tipphetki oli ka eesti-kanada noore helilooja Riho-Esko Maimetsa selleks puhuks kirjutatud teose „Three Prayers From the Holy Rosary“ esiettekanne Torontos Püha Pauli basiilikas 2. veebruaril, kõrvuti nelja oopusega Arvo Pärdilt. Menukas kontsert toimus paljude väliseestlaste kohalviibides. Plaanitud lisapalast, milleks on olnud Cyrillus Kreegi „Õnnis on inimene“, pole publik veel üheski saalis ilma jäänud.
EFK-l on kaasas kaks kava, üks „Northern Land & Spirit“ Põhjamaade muusikast ja teine Vene kirikumuusikast, lisaks eriprogrammid.
Põhjamaade kavas on Arvo Pärdi „Solfeggio“, osi Pjotr Tšaikovski tsüklist „9 vaimulikku kooriteost“, Pärdi „Nunc dimittis“, „The Woman With Alabaster Fox“ ja „Dopo la vittoria“, Tormise „Tornikell minu külas“, Jean Sibeliuse „Sydämeni laulu“, „Saarella palaa“ ja „Rakastava“ ning Tormise „Raua needmine“. Seda esitati Columbuse Southern Theatre’is (OH), Princetoni University Chapelis (NJ), Durhami Duke Chapelis (NC), Richmondi Sacred Heart’i katedraalis (VA), Scottsdale’i Camelback Bible Churchis (AZ), Tucsoni Berger Performing Arts Center’is (AZ).
Vene muusika kava autoriteks olid Alfred Schnittke, Tšaikovski, Rahmaninov, Sviridov, kontserdid Ann Arboris (MI), Valparaisos (IN), Greenville’is (NC). Eriprogramm esitati lisaks New Yorkile Torontos, pisut erinev kava kõlas ka Los Angeleses California ülikoolis 18. veebruaril, seekord kuue teosega Arvo Pärdilt.
Kontserdireisi viimasteks jäävad neli kontserti koos Sarasota Orkestriga Anu Tali juhatusel Floridas, Bradentonis ja Sarasotas 23. kuni 26. veebruarini. Kava kannab pealkirja „Estonian Voices“. Neil õhtutel on kavas Mozarti Reekviemiga kõrvuti Arvo Pärdi kollaažilik „Credo“ oma algses 1968. aasta versioonis sooloklaverile, segakoorile ja orkestrile. Menukal esiettekandel 1968. aastal Neeme Järvi juhatusel nõudis publik teose kordamist, ent edaspidi keelati selle ettekandmine Nõukogude Eestis ning helilooja kogu looming sattus ebasoosingusse. Mitmete hilisemate esituste hulgast võiks meenutada BBC Promenaadikontsertide sündmuslikku lõpuõhtut 2015. aastal Londoni kuninglikus Albert Hallis Marin Alsopi käe all, millele lisanduvad kenasti nüüd Anu Tali interpreteeringud alanud nädalal.
Eesti tippkoori kontserdid on saanud kõrge hinnangu Ühendriikide ajakirjanduses. EFK esimene USA turnee toimus 1990. aastal Tõnu Kaljuste juhatusel. Alates 1995. aastast tehakse koostööd agentuuriga New World Classics, kes on ka käesoleva kontserdireisi korraldaja. Viimasel kuuel aastal on USAs kontserte antud koguni igal hooajal nii a cappella kavadega, samuti koos Tallinna Kammerorkestri, ERSO ja Los Angelese Filharmooniaorkestriga. Dirigentideks on olnud Tõnu Kaljuste, Neeme Järvi ja Gustavo Dudamel, mainekates kontserdisaalides, nagu Los Angelese Walt Disney kontserdimaja, New Yorki Carnegie Hall, Avery Fisher Hall ja Metropolitani Kunstimuuseum, Washingtoni Kennedy keskus ja mitmed teised.
Originaalse ja harvaesineva sündmusena on alates 13. veebruarist publiku ees MustonenFesti 20 kontserti Iisraelis sarjanimetusega „Tallinn – Tel Aviv 2017“. Iisraeli festivalil teeb oma viimaste aegade sisukaima välisreisi kammerkoor Collegium Musicale, kellel on pidusarjas kokku kümme kontserti.
Tähelepanuväärne ülesastumine sünnib mitte ainult Collegium Musicale, aga kogu meie kultuuri jaoks Tel Avivis vabas õhus 24. veebruari pärastlõunal Sarona kvartalis. Vabariigi aastapäeva puhul laulab koor oma kunstilise juhi ja dirigendi Endrik Üksvärava juhatusel numbreid Veljo Tormise suurtsüklist „Unustatud rahvad“. Endrik Üksvärav ütleb, et otsus sel päeval Iisraelis Tormist laulda tuli neil sügavalt südamest. Hoopis erineva kultuuritaustaga publikule kujuneb see kontsert kahtlemata eriliselt huvipakkuvaks.
17. veebruari päeval laulis Collegium Musicale Tel Avivis Iisraeli konservatooriumis, kava kandis nimetust „Estonian a cappella Experience“. Selles kõlasid Veljo Tormiselt „Pulmaliste saabumine“ „Vadja pulmalauludest“, „Laulis isa, laulis poega“ „Liivlaste pärandusest“, „Kuulmata kuskil kumiseb kodu“ ja „Röntyskä V. Lõpetus ja kojuminek“ tsüklist „Ingerimaa õhtud“, samas Urmas Sisaski „Heliseb väljadel“ ning Erkki-Sven Tüüri „Missa brevis“, Arvo Pärdilt lauldi teost „Alleluia-Tropus“ ning pala „O Weisheit“ tsüklist „Sieben Magnificat-Antiphonen“. Collegium Musicale laulab Tormist sel aastal ka veel Hollandis, Saksamaal ja Soomes.
http://kultuur.err.ee/v/muusika/b7d9b2f7-ef2d-4aeb-94f8-44c63abbeae5/eesti-tuntud-koorid-viivad-menukalt-maailma-veljo-tormise-ja-arvo-pardi-loomingut