Maestro Veljo Tormise 85. sünnipäeval 7. augustil esietendub Tallinnas Noblessneri valukojas uuslavastus „Sünnisõnad“, mille autoriteks on dirigent Tõnu Kaljuste ja lavastaja Peeter Jalakas ning loomulikult ka Veljo Tormis etenduses kasutatud muusika loojana.
“Sünnisõnad” on sümboolselt mitmetähenduslik pealkiri, pärit Veljo Tormise 1999. aastal valminud kantaat-kollaažist, mille maestro plaanis oma pingsa loomingulise elu viimase uusteosena 70. sünnipäeva eel.
Nüüdsele juubelile pühendatud etenduses kasutavad Tõnu Kaljuste ja Peeter Jalakas katkeid Veljo Tormise teostest „Isuri eepos“, „Sünnisõnad“, „“Kalevala“ 17. runo“, „Ütles Lembitu“, „Etüüd Juhan Viidinguga“ ning „Laevas lauldakse“. Peeter Jalaka sõnul olevat uuslavastuses vihje isegi Tormise õpilase Arvo Pärdi ja Robert Wilsoni „Aadama passioonile“, mis samas saalis esmakordselt ilmavalgust nägi.
Autorite arvates soome-ugri mütoloogilist maailma loomist käsitleva vokaalse etenduse, ‘muusikalise mana’ muusikajuht ja dirigent on Tõnu Kaljuste. Esitajate koosseis on esinduslik, aga ilma teiste pillimängijateta, sest mängivad vaid trummid. Maailma loomisega „Isuri eeposest“ alustades jõuab lugu läbi „Sünnisõnade“ ja „Ütles Lembitu“ (Fr. Tuglase tekstil) „Kalevala“ 17. runo muusikani, mida Kaljuste pole varem dirigeerinud… ja lõpeb ingerisoome rahvalaulu „Laevas lauldakse“ seadega.
Kes on siis „Sünnisõnade“ esitajaiks: Eesti Rahvusmeeskoor (17. runo peaettekandjana), Eesti Filharmoonia Kammerkoor, trummar Reigo Ahven koos Viljandi Drumlab’iga ning soome runolaulik Ilona Korhonen. Laulu saatvasse tegevusse toob Peeter Jalakas kooridele lisaks lavale veel Von Krahli teatri näitlejad, butoh’ tantsijad Simona Orinska ja Ieva Putniņa ning kunstnikud Kärt Ojavee ja Edith Karlsoni.
„Kui meie hulgas elav Veljo Tormis saab 85, siis kõige suurem pidu ongi see, kui saame tema loomingust välja tuua midagi, mida pole märgatud,“ ütleb Tõnu Kaljuste intervjuus Heili Sibritsale Postimehest.
Tandemi Kaljuste-Jalakas varasemast koostööst väärivad nimetamist kõrgelt hinnatud lavastused „Eesti ballaadid“ (2004), „Eesti naiste laulud“ (2006) ja „Eesti meeste laulud“ (2008). Tegijate lootuses on tegu veel võimsama asjaga, kui nood eelmised.
Toimetas
Valner Valme
http://kultuur.err.ee/v/muusika/00bb97da-ce93-4d75-b0ee-cf53df45673d