25.11-22.11 toimus Hiinas Balti muusika festival, mis kujutas endast suurt Eesti muusika ekspordiprojekti maailma ühel tähtsamal muusikaturul.
Hiinas esinesid Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Rein Rannap, Arsise kellade ansambel ning tšellokvartett C-Jam. kammerkoori turnee algas 25. oktoobril Pekingi Rahvusraamatukogu kontserdisaalis . Järgnevad kontserdid Jinanis, Xuzhous, Shanghais, Foshanis ning reisi lõpetas esinemine 3. novembril Guangzhous. Kontserdid kujunesid sealsele publikule erakordseks sissevaateks eesti muusikasse. Kontserte juhatas koori peadirigent Kaspars Putniņš, kellele oli see esimene turnee EFKga.
„Hiina on vaimustava minevikupärandiga maa ning on tõenäoliselt praegu üks dünaamilisemaid paiku maailmas ning areneb kiiresti igas valdkonnas. Ka nende teadlikkus Lääne-Euroopa muusikatraditsioonidest suureneb ning tohutult põnev on tunnistada nende janu uudse muusika järele,“ kõneles Putniņš.
EFK direktor Esper Linnamägi: „EFK käis Hiinas esimest korda. Oldud on küll Hongkongis, Shanghais ning Macaus, kuid mitte nn mandri-Hiinas.
Maa majanduslik areng on olnud oma kiiruses imetlusväärne. Loomulikult jääb ringi sõites silma Euroopaga võrdlust kannatav olme, tohutud ehitatavad majade massiivid üle kogu riigi, kiirrongid, suured rongijaamad jne. Ehitatud on väga uhkeid kontserdimaju, milledes osaliselt olid ka meie kontserdid, näiteks Xuzhou ja Xinghani kontserdimajad. Nende kõrval aga samuti teatud nostalgiat esile kutsuvad punase interjööriga vanad teatrihooned, mis uue ning uhke kõrval paralleelselt eksisteerivad.
Muusikule on alati tähtis kontserdikoha akustika ning publiku vastuvõtt. Suur maa ning erinevad kohad andsid siin mitmesuguseid kogemusi ning emotsioone. Publiku ealine läbilõige ulatus valdavalt enamuses kohtades rinnalastest eakateni. Laste suur osakaal oli midagi sellist, mida meil ei näe ning mida ei osanud ka oodata. Väga positiivne üllatus. Võib-olla oleme oma kontserdielus laste suhtes klassikalise muusika kontserdi formaati silmas pidades liiga konservatiivsed ja nõudlikud? Koorilauluga Hiinas tegeletakse, seda saime ise kuulda ja näha kohtumisel Shandongi Ülikoolis, kuid see ei ole võrreldav meie traditsioonidega. Sellest tulenevalt oli äärmiselt meeldiv publiku suur huvi meie kontsertide, nende jaoks ikkagi tundmatute heliloojate ning esinejate vastu.
Meie kontserte kuulati kõigi poolt heatahtlikult, aeg-ajalt küll omas foonis ning kaasasolevat tehnikat kõige jäädvustamiseks kasutades. Koori väljanägemine ja laulmine tekitas publikus palju muljeid, mida omavahel rahulikult kontserdi ajal jagati.
Tundub, et selle maa tohutut rahvahulka silmas pidades on kõik võimalik ning siinsed kontserdid jäävad kogemusena kauaks meelde.