Frieder Bernius (s. 1947) kuulub muusikutepõlvkonda, mille kujunemisaeg seostus 1960ndate lõpu noorteliikumistes teisenenud vaimse õhustikuga. Nii nagu samal aastal sündinud Philippe Herreweghe, pani ka Bernius oma karjäärile aluse kaastudengitest loodud kooriga (Stuttgarti Kammerkoor). Eestis tegi samalaadse tõusu läbi mõnevõrra noorem Tõnu Kaljuste, kelle tudengiaegsest kollektiivist kujunes Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Selle põlvkonna dirigendid ei leppinud vana akadeemilise haridus- ja karjäärimudeliga, vaid nad lõid uusi struktuure ja esitusstandardeid ning tõid muusikalavale uut elu varem avastamata repertuaariga ja teistmoodi lähenemisega ammutuntud teostele.
Vaatamata kõigi nimetatute aina kasvavale mitmekülgsusele on nende tegevuse teljeks jäänud koor – see on kõigist tuntud muusikastruktuuridest küllap kõige kommunikatiivsem, nii sisemiselt kui ka suhtes publikuga. Kontsertmuusika suurte meistrite käekirjas kannab kommunikatsioonitaotlust ere kõlafantaasia, täpselt voolitud kujundi kõnekus, esituse haarav energeetika, ja kui need kvaliteedid suudetakse realiseerida ühe koori puhul, siis võib koorist saada üks kõige väljendusjõulisem muusikainstrument. Frieder Bernius valdab seda kunsti ja on seepärast juba ammu tõusnud kooridirigentide absoluutsesse kõrgliigasse.
Toomas Siitan
Eelmisel aastal juhatasite Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestrit, kavas oli muusikat erinevatest ajastutest – Bach, Rheinberger, Vasks. Kuidas meie koor ja orkester tulevad toime erinevate stiilide esitamisega?
Ma teadsid Eesti Filharmoonia Kammerkoori juba enne Eesti iseseisvumist, kui kuulsin nende esituses balti ja skandinaavia maade muusika erakordset ehedust. Hiljem kuulsin EFK esituses ka Vivaldit ja Mozartit. Nüüd tulen nende ette juhatama Schützi ja Scarlattit. See ongi professionaalse koori tee: huvituda erinevatest ajastutest ja ka kaasaegsest muusikast. Kogesin eelmisel korral nende stiilitaju ja olen kindel, et ma ei pettu ka seekord.
Olete juhatanud väga mitmekülgset repertuaari erinevatest ajastutest ja žanritest. Kas mõni muusikastiil või helilooja on eriti südamelähedane?
Alustasin oma muusikuteed a cappella muusikaga, olen juhatanud palju Monteverdi and Schützi loomingut, kuid olen alati püüdnud kaasata ka nii palju kaasaegset muusikat kui võimalik, näiteks viimasel kahel aastal olen tegelenud Ligeti Requiem’i ja Penderecki St. Luukase passiooniga. Põhirõhk mu repertuaaris on viimastel aastatel Bachi oratooriumide kõrval Mendelssohni vokaalmuusika.
Teie dirigenditegevuses on hinnatud kõige olulisemaks muusikateoste ajastutruu tõlgenduse otsinguid. Kuidas leiate võtme erinevate stiilide juurde?
Töötan erineva häälestusega orkestrite ja kõlavärvidega: 415hz barokkmuusikas, 430hz klassitsistlikus muusikas ja vararomantismis ning 440hz hilisromantismi ja kaasaegse muusika puhul. Stuttgardi kammerkooris võtan barokkmuusika esitamisel juurde mõned meesaldid. Lisaks olen lugenud palju olude ja esitustraditsioonide kohta.
Olete salvestanud Heinrich Schütz Symphoniae Sacrae III, plaadistus sai 1990. aastal Edisoni auhinna. Sama teost juhatate ka Eestis. Kas teie interpretatsioon täna ja 20 aasta tagasi on erinevad? Ehk kas teie kontseptsioonid muutuvad ajas?
Olen kogenud, et pärast salvestust teos jääb n-ö seisma. Kuid see kehtib peamiselt nende lugude puhul, millega olen töötanud väga pikka aega ning püüdnud otsida erinevates suundades. Sain tellimuse plaadistusfirmalt salvestada Schützi Symphoniae Sacrae tervikuna, kuid kontsertidel olen esitanud vaid osi. Varabaroki tõlgendamine nõuab rohkem “objektiivsete” reeglite järgimist kui romantiline muusika.
Kas näete tänapäeval erinevaid suundi muusika tõlgendamisel?
Sellele küsimusele ei ole lihtne vastata… Tundub, et klassikalises muusikas on maailm jagunenud kaheks – ühed lähtuvad rohkem ajaloolisest traditsioonist – vähe vibraatot, delikaatsed fraasid, teised kasutavad vibraatot ning ekspressiivset fraseerimist. Kuid mõlemal on midagi teineteiselt õppida…
Olete asutanud mitu olulist muusikakollektiivi ja –institutsiooni (Kammerchor Stuttgart, Barockorchester Stuttgart, Klassische Philharmonie Stuttgart, Hofkapelle Stuttgart, Musik Podium Stuttgart), andnud kontserte kõikjal maailmas, teinud hulgaliselt plaadistusi. Kas on võimalik välja tuua mõned erilised sündmused teie karjääris?
Võiksin tõepooles nimetada mõned n-ö kõrghetked: etendused Semper-Oper’is Dresdenis, kontserdid Viini Konzerthaus’is, Berliin Philharmonie’s, Amsterdami Concertgebouw’s ja nii edasi…. Või mõned plaadiauhinnad nagu näiteks Diapason dór del ànnée (Mozarti Requiem) või kaks Edisoni auhinda (Bach, Schütz) või Gramophone’i “Editor Choice auhind” (Bachi Missa h-moll) või 15 saksa plaadiauhinda…. Kuid ma arvan, et siiski kõige rohkem rahuldust pakub see, kui sul on võimalik töötada väga ulatusliku repertuaariga ning inimestega, kes tahavad koos sinuga seda muusikat teha. See on tähtsamgi, kui mistahes auhind või prestiižikas esinemispaik…
Mis teosed ja heliloojad pakuvad teile praegu huvi? Kas olete hiljuti avastanud enda jaoks midagi erilist?
Viimastel aastatel on mind eriti köitnud Ligeti Requiem. Hiljuti lõpetasin Mendelssohni vokaalmuusika tervikliku plaadistamise, mis on pühendatud helilooja 200. sünniaastapäevale, tema loomingus olen avastanud mõned põnevad lood, nagu näiteks “Gloria” või “Tu es Petrus”. Minu repertuaari on laiendanud ka Schuberti ooper “Sakontala” (täiendanud: Karl Aage Rasmussen), Wenzeslaus Kalliwoda sümfooniad ja ka Nobert Burgmüller.
Millised on teie kontserdid lähitulevikus?
Veebruaris tulevad Mendelssohni ja Haydni orkestriteoste kontserdid Stuttgardis ja esinemised külalisdirigendina SWR-Vokalensemble’iga. Aprillis on Händeli “Messias” Berliin Philharmonie’s, mais Händeli “Iisrael Egiptuses” Melki festivalil ja mujal. Juunis Bachi and Mendelssohni teosed Leipzigi Bachi festivalil. Sügisel on Stuttgardi kammerkoor kutsutud a cappella programmiga festivalidele Itaalias ja Iisraelis.
Kontserdid Eestis:
R 30.01 kell 19 Pärnu Kontserdimaja
L 31.01 kell 17 Tallinna Mustpeade Maja
XX Barokkmuusikafestival
Domenico Scarlatti – Stabat mater
Heinrich Schütz – Symphoniae Sacrae III, Taaveti psalmid
Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Helsingi Barokkansambel
Dirigent: Frieder Bernius (Saksamaa)
Korraldaja: Eesti Kontsert