Kontserdid on tänapäeval sageli koondatud festivalideks, et kontsentreerida ühte ajavahemikku kõrgetasemelisi kultuurisündmusi, tipptegijaid ja suurt publikuhulka. Eesti Filharmoonia Kammerkoor osales eelmisel hooajal koguni kaheksal suurel festivalil – Nostalgia festivalil Poolas, Gaida festivalil Leedus, Moskva Lihavõttepühade festival, Pühak Donati festival Horvaatias, Cheltenhami muusikafestival Suurbritannias, Salzburgi festival Austrias. Päris hooaja lõppu jäid ehk mainekaimad neist – Edinburghi rahvusvaheline festival ja BBC Proms, mis mõlemad on mastaapsed ja erinäolised ning oma kindla suunitlusega.


 


Festivalide linn Edinburgh


Suvine Edinburgh pakatab sündmustest. Igal tänavanurgal esinevad muusikud, draamatrupid või tsirkuseartistid, rahvas tungleb etenduspaikades, piletipunktide uste taga looklevad sabad. 8.-31. augustini toimus 62. Edinburghi rahvusvaheline festival, mida peetakse maailma suurimaks festivaliks, mis ühendab erinevaid žanreid – klassikalist muusikat, draamat, ooperit ja tantsu. See asutati 1947. aastal eesmärgiga taasühendada sõjast lõhutud maailm kultuuri abil. Kõrgetasemeliste kontsertide ja etenduste kaudu taheti siis ja soovitakse praegu tutvustada Šotimaad maailmale ning rahvusvahelist kultuuri oma rahvale. Nende missioon on olla kõige põnevam, uuenduslikum ja ligipääsetavam etenduskunstide festival maailmas. Sellega tullakse edukalt toime, sest Edinburghi kuues suuremas teatris ja kontserdisaalis ning paljudes väikestes esinemispaikades toimub augustikuu jooksul tohutul hulgal kultuurisündmusi, mille korraldamisega tegeleb  aastaringselt ligi 3000 inimest. Viimastel aastakümnetel on lisandunud veel mitmed teised festivalid – Edinburgh Fringe, Edinburghi raamatu-, filmi-, jazzifestival jt, kokku on neid Šotimaa pealinnas kolmteist.


Kõik osalejad esinevad Edinburghi rahvusvahelisel festivalil kunstilise juhi Jonathan Millsi kutsel. Eesti Filharmoonia Kammerkoor Paul Hillieri juhatusel esitas Põhjamaade muusika kava. Eesti lugudest olid repertuaaris Veljo Tormise “Jaanilaulud”, uuematest teostest Toivo Tulevi “Summer Rain” ja “Rejoice!” ning loomulikult ei puudunud Arvo Pärdi muusika, ettekandele tulid “Dopo la vittoria”, “Magnificat” ja “Nunc dimittis”. Soome muusikat esindasid Sibeliuse “Rakastava” ja Bergmani “Lapponia”. Kontsert toimus 11. augustil Usher Hall’is mida peetakse väärikaimaks kontserdipaigaks Šotimaal. Festivalikülalisi iseloomustab teadlikkus ja suur asjatundlikus ning Usher Hall’i olid kogunenud tõsised huvilised, kes võtsid Eesti koori esinemise väga soojalt vastu. Arvustuses aga kiideti: “See erakordne Grammy võitnud koor täitis Usher Hall’i Põhjamaade muusika hingetukstegevate helidega /…/ Paul Hillier juhatas EFK-d hingestatult, laulvad eestlased oma eeterlikult kauni ühtesulavuse ning karge ja täpse ansamblilauluga, on üdini nauditavad.” (dgCommunities. Culture and Development, 15.08).


Edinburghi festivali programm on oma žanrilises ja kultuurilises mitmekesisuses muljetavaldav. Huvitavaid esinejaid oli igast ilmakaarest, repertuaari kuulusid teosed vanamuusikast kuni nüüdisaegsete lugude ja esmaettekanneteni. Programmi kirevust võiks illustreerida sellised trupid, nagu Iisraeli Batsheva Dance Company, Istanbul Music and Sema Group, Maria Teatri trupp ja orkester Valeri Gergijevi juhatusel, Palestiina rahvusteater, Collegium Vocale Gent, Gruusia Riiklik balletitrupp Nina Ananiašvili juhtimisel, Monteverdi koor Sir John Eliot Gardineri juhatusel, Budapesti orkester Ivan Fisheri juhatusel, Les arts Florissants ja William Christie jpt. Eestlastest esines tänavu festivalil veel pianist Ivari Ilja, kes saatis vene kuulsat baritoni Dmitri Hvorostovskit.


Kahjuks ei õnnestu koorilauljatel teistel festivaliüritustel osaleda, sest reeglina mahub lauljate päevaplaani kolmnurk: lennuk-hotell-esinemispaik ja jälle otsast peale. Seekord viis teekond järgmisel hommikul Edinburgh-London rongi peale, et osaleda juba samal õhtul teisel suurfestivalil.


 


BBC Proms Londonis


Igal aastal peetakse Londonis suurejoonelist klassikalise muusika festivali BBC Proms, mis tänavu toimus 114. korda. Ajavahemikus 8. juulist 13. septembrini leidis aset 76 kontserti. BBC Promsi peetakse üheks vanemaks ja mainekamaks Euroopas, kuhu kutsutakse vaid tippmuusikuid ning korraldajate eesmärk on teha need kõrgetasemelised kontserdid kättesaadavaks võimalikult suurele kuulajaskonnale. Seda ideed on järgitud juba alates festivali algusaegades. Esimene Promsi kontsert toimus 1895. aastal inglise kuulsa impressaario Robert Newmani algatusel ja esimesed festivalid kandsidki tema järgi nime “Mr Robert Newmani promenaadikontserdid”. Et kontsertidest saaks osa võimalikult lai auditoorium, müüdi lisaks kallitele piletitele ka üliodavaid pääsmeid. Kontserdid toimusid mitteametlikus õhkkonnas, nii et publikul oli toona lubatud isegi söömine, joomine ja suitsetamine. 19. sajandil avati Promsi kontserdi ajal sageli saali aknad, et ka mööduvad jalutajad muusikast osa saaksid.


Promsi esimene kodu Queen’s Hall purunes 1941. aasta pommirünnakutes ja seejärel kolis festival Royal Albert Hall’i. 1927. aastast on festivali peakorraldaja Briti rahvusringhääling BBC, kes hakkas kontserte üle kandma. Alates 1947. aastast hakati olulisemaid kontserte vahendama ka telepildis. Lisaks BBC-le, salvestavad kontserte teiste maade raadiojaamad, nii et festivalisündmustest saavad osa sajad tuhanded inimesed kogu maailmas. Eesti Klassikaraadio on BBC Promsist ülekandeid teinud kümme aastat.


Eesti Filharmoonia Kammerkoor esines Promsil juba teist korda. 2005. aastal oli EFK esimene eesti muusikakollektiiv, kes oli kutsutud sellele festivalile. Siis esineti kavaga “Arvo Pärt ja varajane muusika”. Tänavu esitas koor Paul Hillieri juhatusel Sergei Rahmaninovi teose “Koguöine jumalateenistus”. Kuna EFK osales sel suvel kolmel suurel Briti muusikafestivalil, siis kavad nendel kontsertidel pidid erinema. Kuid Rahmaninovi kasuks rääkis ka see, et vene muusika on Euroopas populaarne, selle järele on suur nõudmine ning kammerkoor on seda teost varemgi Suurbritannias menukalt esitanud. Nii Euroopas kui ka Ameerikas on edukalt müüdud ka Harmonia Mundi poolt välja antud sama teose salvestist, mis on jõudnud Billboardi edetabeli tippu ning 2005. aastal hindasid meediaväljaanded selle aasta parimaks plaadiks.


Huvi EFK kontserdi vastu oli suur, sest saal oli rahvast täis ning korraldajate sõnul on see harv juhus, et hiline Promsi kontsert algusega 22.15, oli välja müüdud. Interjöör amfiteatrit meenutavas Royal Albert Hall’is on kuninglikult tumepunasesse sametisse rüütatud, pidulikkust rõhutas veelgi tumepunane valguskujundus. Kui parimad kohad loožides maksavad 90 naela ehk umbes 1800 EEKi, siis tänaseni on säilinud ka odava pileti müügipoliitika, millega tahetakse juurde võita klassikahuvilisi. Odavaimad piletid maksavad 5 naela ehk umbes 100 EEKi, mille eest saab lunastada seisukoha ringikujulises parteris. See meenutas mõne sajandi tagust ooperimaja, kus inimesed said püsti seistes vabalt suhelda ja ringi liikuda. Tänapäeval siiski Promsil lihtsalt kokku saamas ja suhtlemas ei käida, teatakse täpselt, kelle pärast tullakse. Kuigi uue publiku juurdekasvu on BBC Promsil korraldajate sõnul näha ja kuulda, sest mõnel kontserdil kõlavad aplausid ka teose osade vahel.


Eesti koori esinemine võeti vastu suurte ovatsioonidega. Reeglina sellel festivalil lisapalasid ei esitata, seekord aga tulid korraldajad vastu publiku nõudmisele ning EFK-l paluti esitada lisapala, milleks oli Nikolai Kedrovi “Meie Isa”.


Igal aastal läbib festivali mingi kindel teema ning esiettekandele tuleb mitukümmend uudisteost. Tänavu tähistati Olivier Messiaeni, Elliot Carteri, Karlheinz Stockhauseni jt tähtpäevi. Esinejateks olid loomulikult paljud briti kollektiivid, suurte linnade kuulsad orkestrid, tippmuusikud kogu maailmast, kelle hulka oli au kuuluda ka Eesti kooril – BBC Sümfooniaorkester, Monteverdi koor, Londoni ja Chicago sümfooniaorkester, Inglise Barokksolistid, New Yorgi ja Berliini filharmoonikud, Richard Hickox, Sir John Elliot Gardiner, Valeri Gergijev, Sir Simon Rattle, Sir Colin Davis, Lorin Maazel, Julia Fischer, Nigel Kennedy, Hélène Grimaud, Angelika Kirchschlager, Bryn Terfel ja paljud-paljud teised. Eestlastest oli sel aastal veel Kristjan Järvi BBC Walesi orkestriga. Lisaks tuntud muusikutele hoolitseb BBC ka selle eest, et kõik tõusvad staarid promenaadikontsertidelt läbi käiksid ja noore interpreedi CV-s on see justkui kvaliteedi näitaja, kui ta on esinenud Promsil.


Festivali lõpetab igal aastal suurejooneline kontsert, mis kantakse üle Londoni suurimasse parki Hyde Park’i ning see kujuneb tõeliseks rahvapeoks ja klassikalise muusika suursündmuseks.