Reedel leidis Niguliste kirikus aset Eesti filharmoonia kammerkoori (EFK) hooaja avakontsert, mida juhatas endine peadirigent Paul Hillier.
Kavasse kuulus Veljo Tormise, Cyrillus Kreegi, Jean Sibeliuse ja Erik Bergmani looming. Enamikus oli tegemist teostega, mis kuuluvad praeguseks kooriklassikasse ning seega võib vist öelda, et programmiga oli mindud n-ö kindla peale välja.
Eesti filharmoonia kammerkoor (EFK) pole asjata maailmas kuulsaim Eesti koor, mis on pälvinud palju tähelepanu ja auhindu. Selgi kontserdil jäi kõrva koori väga ilus, ühtne ja puhas kõla ning hea dünaamika, rääkimata küpse ja särava häälega solistidest (Niguliste kontserdil soleerisid Sibeliuse “Armastajas” Iris Oja ja Aarne Talvik ning Bergmani “Lapponias” Iris Oja ja Allan Vurma).
Kahju oli vaid sellest, et Niguliste kauni saali akustika neelas selle nõudliku repertuaari mõned olulised nüansid.
Bergman ja Lapimaa
Kontserdi teises pooles kõlasid järjestikku Erik Bergmani “Lapponia” ja Veljo Tormise “Jaanilaulud”. Bergman on Soome kuulus ja värvikas modernist. Värve leidus ohtralt ka “Lapponias”, kus autor kirjeldab helide kaudu Lapimaa loodust ning kasutab lapi joigu.
Teos kõlas kui tõeline oma ajastu laps, efektne ja kujunditerohke, ning EFK kohati kristalne, kohati kare kõla tõi kõik efektid kenasti esile.
Bergmanile järgnenud Tormise “Jaanilauludest” kujunes aga kontserdi helgeim hetk. Tormise esitamine on sel kooril justkui veres ning igas miniatuuris tuli esile õige meeleolu, küll lustakas, küll melanhoolne, kuid kokkuvõttes vägagi võimas.
“Jaanilaulud” kirjutas Tormis 1967. aastal. Kontserdiõhtu esimeses pooles esitas EFK aga üht hilisemat Tormise teost “Piiskop ja pagan”.
Selle helitöö esimese versiooni tellis 1992. aastal ansambel The King’s Singers. Avakontserdil kõlanud variant sündis Tõnu Kaljuste tellimusel 1995. aastal. Selles teoses on muusikasse valatud ehe kultuuride kokkupõrge. “Piiskop ja pagan” räägib, kuidas 12. sajandil tuli Soome katoliku preester Henrik. Teoses kõlab nii ladina- kui ka soomekeelne ettekujutus sündmustest, gregooriuse koraal põi-mub soome rahvalauluga ning muusika toob selle vastanduse eriti jõuliselt esile.