Eesti Filharmoonia Kammerkoori uueks peadirigendiks ja kunstiliseks juhiks saab 2008. aasta sügisest hollandlane Daniel Reuss. Seni peab meie esinduskoor hakkama saama peadirigendita.
Maailmas paljusid mainekaid koore juhatanud hollandi dirigent Daniel Reuss tunnistab usutluses Postimehele, et kuigi Eesti esinduskooriga viis teda 2006. aasta sügisel Oslos kokku vaid suur juhus, oli mõlemapoolne omaksvõtt ja loometööks ülivajalik keemia silmapilkne. See sai ka määravaks, miks ta pakkumise Eestisse tulla kõhklusteta vastu võttis.
Pärast Paul Hillieri lahkumist EFK peadirigendi kohalt ootas eesti muusikapublik põnevusega mantlipärija nime. Paljude jaoks oli teie nimi üllatuseks, sest kokkupuuted on seni olnud põgusad.
On tõsi, et olin töötanud EFKga vaid kaks korda, enne kui andsin oma jah-sõna. Kuid hoolimata neist nappidest kordadest on oluline, et side, see omamoodi loominguline keemia tekkis meie vahel kohe esimesel kohtumisel. Mulle tundub, et koorile meeldis see, mida ma teen, ja viis, kuidas ma seda teen. Olin valmis end siduma, sest tõmbasin just otsad Berliini RIAS kooriga kokku.
Kuidas te EFKd iseloomustaksite ja missugused on teie loomingulised ambitsioonid?
Teie kooril on väga pikaajalised traditsioonid, mida alustas Tõnu Kaljuste ja edukalt jätkas Paul Hillier, ja üsna spetsiifiline repertuaar. Kuid ma arvan, et kõigil on praegu tunne, et mingite uute elementide sissetoomine, väike suunamuutus ja repertuaari avardamine oleks vajalik praegu just selleks, et hoida seda, mida on saavutatud.
Kavatsen jätkata tihedat koostööd mõlema dirigendiga ja loodan koori ette tuua nii mõnegi uue ja huvitava dirigendi. Olen seda meelt, et Arvo Pärdi «Kanon Pokajanen», mida Kaljuste on alati juhatanud, jääb ka edaspidi tema ja koori hitiks. Ma ei soovi kedagi üle trumbata ega üritada seda, mida mõni teine, eesti muusikat väga hästi tundev dirigent minust paremini võib teha.
Teie kui dirigendi tausta on EFK väidetavalt väga põhjalikult uurinud, kui põhjalikult olete teie tuttav eesti muusika- ja kultuuritaustaga?
Valetaksin, kui ütleksin, et tean palju, tean suhteliselt vähe eesti heliloojaid: Pärti, Kreeki, Saart ja Erkki-Sven Tüüri. Kuid see-eest tunnen neid põhjalikult. Oma funktsiooni näen ma eelkõige selles, et hoida ühest küljest koori seniseid traditsioone, teisalt aga tuua sisse elemente, uut käsitlust ja uusi perspektiive. Tahan kindlasti õppida eesti heliloojaid rohkem tundma ja neid juhatada.
Rääkisite «keemiast», paljud kasutavad seda sõna head koostööd silmas pidades, kuid harva vaevuvad seda
Olen töötanud maailmas paljude professionaalsete kooridega: on koore, mille puhul näed, et mida iganes sa ei ütle või tee, ikka teevad nad nii, nagu ise õigeks peavad, ja pead palju pingutama, enne kui midagi muutub. Kuid ka koore, mille puhul piisab väga vähesest, et nad sinuga koos mõtlema ja looma hakkaksid. Keemia muusikas: see on tahe üleüldse midagi koos luua.
EFK on väga motiveeritud ja valmis palju töötama, nad on õnnelikud ja uhked selle üle, et teevad just seda tööd. Paljud professionaalsed koorid on küll proovis kohal, kuid samas on tunne, et nende mõtted on mujal. EFKga pole seda tunnet hetkekski olnud, see on erakordselt meeldiv.
Te räägite ju oma kogemustest, see tähendab, et teie käe all on olnud ka koore, kellega head koostööd pole tekkinud.
Muidugi, võin isegi öelda, kellega see on juhtunud: Berliini RIAS Kammerkooriga. Nad olid oma saavutuste ja taseme üle väga uhked ning ükskõik, mida ma ka välja ei pakkunud, oldi väga tõrksad seda vastu võtma.
See oli üllatav, sest olin ju neile oma põhimõtteid ja kavatsusi enne avameelselt tutvustanud. Siis see neile meeldis, kuid kui hakkasime tööd tegema, asuti kaitsepositsioonidele. See polnud minu kõige õnnelikum abielu, kui nii võib öelda, kuigi tegime koos neli plaati. Usaldus on aga selles töös väga tähtis, ilma selleta ei saa.
Kuid ka EFK kasuks otsustades jääte ikkagi kahe maa, Hollandi ja Eesti vahet pendeldama.
Cappella Amsterdamiga olen koos töötanud enam kui neliteist aastat, ja kuigi see on harrastuskoor, on tegu väga hea kooriga. Eelmisel aastal andsime ümmarguselt viiskümmend kontserti koos eri orkestritega, meil olid välisturneed Prantsusmaal, Jaapanis ja mujal. Praegu valmistume varasemale neljale helikandjale lisaks salvestama üht uut plaati koos Harmonia Mundiga.
Jätkan oma tööd nendega ka pärast saamist EFK peadirigendiks, ja kuna ma ei viibi siin ühtekokku kunagi väga pikalt, annab see võimaluse ka Hollandis jätkata.
Mis mulje on teile jätnud
Väga turvalise ja meeldiva. Siin on tunne nagu Prahas viisteist aastat tagasi ja seda mitte halvas mõttes, vastupidi!
Pole liialt lärmi, autosid, inimesi – teen näiteks hommikul oma hotellis akna
Daniel Reuss
• Eesti Filharmoonia Kammerkoori kunstiline juht ja peadirigent alates septembrist 2008.