Võib julgelt väita, et Eesti koorimuusika on saanud taas ühe suurepärase salvestuse võrra rikkamaks. Ühtlasi väärib meenutamist, et kaks eelmist sarja “Baltic Voices” plaati on kandideerinud Grammy auhinnale.
Album kaardistab siinset kanti omal moel: plaadil kõlab Läänemere ümbruses elavate heliloojate muusika. Oma loominguga on esindatud leedulased (Vaclovas Augustinas, Algirdas Martinaitis ja Rytis Mažulis), taanlased (Pelle Gudmundsen-Holmgreen), soomlased (Kaija Saariaho ja Erik Bergman) ning poolakad (Henryk Mikolaj Gorecki), meie oma Erkki-Sven Tüürist rääkimata.


Kolm helitööd – Saariaho “Nuits, adieux”, Tüüri “Meditatio” ja Gorecki “Five Kurpian Songs” – jõuavad plaadile esmakordselt.
 Eesti Filharmoonia Kammerkoori kõrge tase on maailmas laialt tuntud ning seegi plaat ei valmista pettumust. Koori hääled kõlavad siingi paindlikult, ühtlaselt ja väga dünaamiliselt. Plaadile mahub lugusid nii tänapäevasemalt kui ka traditsioonilisemalt kõlavast repertuaarist. Igatahes on tegemist süvenemist nõudva ja mõtlemapaneva kogumikuga. Eri autorite looming on seatud järjekorda nii, et see moodustab veenva terviku.


Alustuseks kõlab selgelt mažoorse alatooniga teos, Augustinase “The Stomping Bride” (1994), mis põhineb leedu rahvalaulul “Trepute Martela” ja räägib tütarlapsest, kes tantsib ning samal ajal kitkub, venitab ja ketrab lina.
Palale loovad humoorika ja kammerliku tausta kumedad löökpillid (Madis Metsamart, Iris Oja, Tiit Kogermann, Kaia Urb), klavessiin (Ene Nael), viola da gamba (Tõnu Jõesaar) ja plokkflöödid (Neeme Punder ja Leonora Palu).


 


Kuldne diapasoon

Plaadi lõpetab Gorecki laulutsükkel “Five Kurpian Songs” (1999). Goreckile on omane mõnetine lüürika ja nukrus, mida on selgelt tunda ka selles teoses. Igatahes panevad Kurpia kandi laulud plaadile äärmiselt kauni, trööstiva ja filosoofilise punkti.
Album on juba saanud positiivset vastukaja ka välismeedias. Näiteks teatas Prantsuse ajakiri Diapason möödunud nädalal, et albumit tunnustatakse auhinnaga Diapason d’Or. Ametlikult kuulutatakse see välja ajakirja detsembrinumbris.
Väljaandes ClassicsToday.com kirjutab David Vernier: “Kui teate seda Eesti koori, olete tuttav ka selle hea kuulsusega erakordse ansamblitöö osas ja äärmise meisterlikkusega uue muusika esitamisel. Te ei pettu ka seekord. Taas on dirigent Paul Hillier valinud esitamiseks kava, mis pole lihtsalt rida tipphetki, vaid mõtestatud programm. See ei ole kergesti mõistetav, aga kuulaja, kellele meeldib vaadata ringi väljaspool seda koorimuusikamaailma, milles enamik meist, surelikest, elab ja esineb, saab valgustatumaks ning ehk ka tungiva tahtmise veel rohkem kuulata.”