Kontserdieelne proov. Paul Hillier teeb tööd ühe osaga koorist. Muusikat kleebitakse otsekui lõikudest ja fraasidest kokku. «108 palun uuesti,» teatab inglane pilku üle prillide lauljate poole tõstes, seda enda ees asuvalt noodilt korraks lahti rebides.
Esitustele eelneb alati pingeline töö muusikaga. Selleks ei kulu mitte minuteid ja tunde, vaid kokkuvõttes päevi, nädalaid ja aastaid. Muusika ei saa kunagi päriselt valmis. Muusika esitamine kõrge kunstilise taseme juures on alati väljakutse. Töö häälenüansside, aktsentide ja heliosakestega on lauljatele igapäevane tegevus.
Eesti Filharmoonia Kammerkoor valmistab ette kava «Baltic Voices». Täna esitavad nad seda Tallinnas Metodisti kirikus. Järgmisel nädalal asub koor neid teoseid sealsamas salvestama plaadifirmale Harmonia Mundi.
Sellest saab sarja kolmas ja ühtlasi lõpuplaat. «Baltic Voices I» kerkis aasta alguses Grammy auhindade jagamisel viie kandidaadiks nimetatud plaadi hulka. Ja kuigi auhind ise jäi (veel) tulemata, oli tipu juures ära märkimine oluline rahvusvaheline tunnustus koori kõrgtasemele.
Paul Hillier naerab küsimuse peale, kas oli ta kas või pisutki pettunud, kui plaat ei saanud tähtsat auhinda. «Igal aastal ilmub nii palju häid kooriplaate, et suur õnn on nende hulgas jõuda väljavalitute ehk kandidaatide sekka. See tegi rõõmu. Ei mingit pettumust.»
Religioossete kooriteostega «Baltic Voices II» ilmus Ameerikas müügilettidele pisut rohkem kui kuu tagasi. Järg sellele näeb ilmavalgust aasta pärast.
Milline on ühisosa?
Paul Hillier on pärast proovi otsekui äravahetatud, tema näolt on kadunud ülima tõsiduse maskiga pinge ja liigutustes puudub see keskendumise nurgelisus, mida võis näha vaid poole tunni eest, kui ta töötas lauljatega.
Hillieri sõnul peaks plaat Lääne-Euroopa ja Ameerika kuulajatele andma tugeva vihje sellest, kui kaugel idas nende suhtes asub kogu Läänemere regioon. Oluline on rõhutus, et siinse maailmakandi kultuur erineb üsnagi mitmel moel Lääne omast.
Enamgi veel. Kui valmib ka kolmas plaat, peab sari Hillieri sõnul moodustama terviku, mis annab kuulajale mulje kogu sellest (vokaal)muusikast, tundelaadist ja kõlast, mis kuulub Läänemere regiooni juurde. Kujutluspilt ühisosast tundub esimese mõttevilksena meile siin küllap väljas haardeulatusest, ent järgmisel hetkel tuleb möönda, et kõik on võimalik.
Kui «Baltic Voices II» koosneb eranditult religioossest muusikast, siis plaat, mille kavast olulist osa võib kuulda tänasel kontserdil, on põhiliselt ilmaliku koorimuusika päralt.
Poola ja leedu muusika oli seni sarjast veel puudu, räägib Hillier. Uues kavas kõlav leedu muusika lisab veel ühe seni puudunud tahu – seal kuuleb tänapäevase minimalismi mõju. Kõige tänapäevaseima helikeele tiitli aga saaks Kaija Saariaho teos. Nii hõlmab «Baltic Voices» muusikas uut ja vana, pühalikku ja maist. Mitmesugust.
Aprillis salvestab koor sarja kolmanda plaadi tarvis veel Erkki-Sven Tüüri teose «Meditacio» koos Racher saksofonikvartetiga.
Lootus ei kustu
Harmonia Mundi märgi all on ilmumas plaat Rahmaninovi vespritega. Tulevikuplaanidest rääkides vihjab Paul Hillier Arvo Pärdi muusika salvestamisele, kuid ei soovi täpsustada, millistest teostest jutt.
Hillieri silmis lööb särama tuluke, kui ta räägib oma pooleliolevatest projektidest ja plaanidest ning konsorte ja kammerkoore käsitlevast raamatust. Ta tunnistab, et ideedest on tema pea tulvil. Kuid otsuste langetamine sõltub sageli võimalustest.
Hillier ohkab. «Pole mõtet palju mõtelda sellele, mis oleks. Me kõik peame arvestame mitmesuguste piirangutega, eriti kunstides. Ma loodan, et minu ideed on siiski kõik realiseeritavad ka finantsiliselt.»
Oma juttu kokku võttes lausub Paul Hillier: «Aga on asju, mille puhul tuleb lihtsalt oodata.»
«Baltic Voices»
Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigent Paul Hillier
Kavas Augustinase, Martinaitise, Gorecki, Gudmundsen-Holmgreeni, Mazulise, Saariaho ja Bergmani teosed
20. oktoobril kell 19 Tallinnas Metodisti kirikus ja 22. oktoobril kell 19 Pärnu Eliisabeti kirikus