Vepsalaste, vadjalaste ja karjalaste fantaasiaküllane muusika


 


Berwaldhallenis pidutseti vana eesti rahvamuusika ja pidurdamatu klarnetikontserdi saatel.


 


Laupäevased kontserdid Berwaldhallenis ei täitnud ei toole ega kassat, kuid andsid kahtlematult Läänemerefestivalile palju juurde. Festivalikavades sageli ettetulev siledakstriigitud programm oli seekord üle parda heidetud ning asendatud julgete menüüdega. Või mida öelda kontserdist, kus kogu kava on kokku pandud kaasaegse, kuid mitte just liiga tuntud helilooja loomingust? Või kavast, kus pikimaks esitatavaks teoseks on äsja kirjutatud ja raskesti määratletav klarnetikontsert?


 


Veljo Tormise teoste pikas loetelus võib leida nii muusikalist dramaatikat kui  sümfoonilist muusikat, kuid Rootsis on ta enim tuntud oma rituaalse koorilauluga “Raua needmine”. Seda on sageli ette kandnud (Rootsi) raadio koor Tõnu Kaljuste juhatusel, kuid nüüd kandis selle ette Kaljuste “oma” kollektiiv, Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Kahe versiooni erinevuste osas pole tarvis liialdada, kuid eesti koor on  lähemal koolitamata häälekasutusele, milles rahvamuusika end hästi tunneb. Ning selles kontekstis oli nimetatud tõsiasi mudugi eeliseks, sest enamiku Tormise muusikale pühendatud kontserdist moodustasid unustatud balti-ugri rahvarühmade, vepsaalaste, vadjalaste, karjalaste ja ingerlaste  rahvamuusika rohkem või vähem fantaasiarikkad töötlused.


 


Tormis, kes ise samuti kontserdil viibis, ühendab minimalistliku strateegia seda tüüpi energiaarendustega, mis on olemas Carl Orffil. Sageli moodustab suurem osa koorist ostinatotausta, mis võib koosneda riffisarnastest onomatopoeetilistest mustritest või ergutushüüetele sarnanevatest korduvatest motiividest, mida erinevad häälerühmad teineteiselt üle võtavad, ning mille peale üks või mitu solisti oma arabeske põimivad. Sageli on see tõhus, kuid suuremates doosides muutub väsitavaks.


 


Valik oli siiski tark ja esitus nii energiline, et tüdimus küll peale ei tulnud. Lisaks sellele said kontserdikülastajad rõõmustada kostüümi- ning asukohavahetuse, samuti ettevaatlike tantsusammude üle.


(…..)



Rootsi keelest tõlkis Kaja Sakk