Järgmisel nädalal juhatab Eesti Filharmoonia Kammerkoori kolme kirikukontserti tuntud inglise dirigent Gregory Rose.Koor esitab Rose’i juhtimisel Janįceki ja Liszti romantilist koorimuusikat.


Gregory Rose, olete varemgi korduvalt Eestis dirigeerinud, kuidas te end siin tunnete?

Mul on alati olnud Tallinna suhtes eriliselt soojad tunded. Esimest korda käisin siin päris 90-ndate alguses, Madis Kolgi kutsel NYYD-festivalil. Tollal imetlesin väga, kuidas Eesti oli nõukogude okupatsiooni ajal suutnud oma identiteedi ja keelt säilitada. Teist korda käisin 90-ndate keskpaigas juba kõigis kolmes Balti riigis, juhatasin ERSO-t, Läti rahvusorkestrit ja Leedu filharmoonikuid. Mulle avaldab muljet eestlaste suhtumine muusikasse. Mäletan üht novembrikuist kontserti Mustpeade majas, väljas oli jube tuisk ja korraldajad hoiatasid, et publikut ei pruugi kuigi palju tulla. Läks aga vastupidi, pidime muudkui toole juurde otsima ja kontserdi algust edasi lükkama. Mäletan seda kontserti kui väga liigutavat elamust.

Kuidas jõudsite koostööni Eesti Filharmoonia Kammerkooriga?

Järgmise nädala kontserdid on muide minu esimene kokkupuude selle kooriga. Koori dirigent Paul Hillier on minu sõber, tean koori plaatidelt ja kontsertidelt ning nad on mulle alati muljet avaldanud. Minu arvates on tegemist väga tööka kooriga, nad suudavad hästi kontsentreeruda. Nendega on võimalik väikese ajaga väga kaugele jõuda. Ja loomulikult – nad kõlavad väga hästi.


 


Kuidas sai kokku kontsertide kava?

Koorile on see esimene kord laulda Janįceki. Kava on minu koostatud ja tahtsin algusest peale esitada midagi, mida koor poleks varem laulnud. Nad teevad teatavasti eelkõige väga palju tänapäeva muusikat. Janįcekiga on mul väga lähedane suhe. Olen salvestanud Londonis kümme aastat tagasi tema muusikaga plaadi ja olnud Hollandis tema ooperi kontsertmeister. Janįceki muusika on minu arvates väga soe ja romantiline, tema kõlad ja harmooniad on väga omanäolised.

Ka Liszti olen ma varem päris ohtralt esitanud, eriti just tema koorimuusikat. Neil kahel heliloojal on olemas omavaheline seos, nimelt Janįcek on kunagi Liszti orkestreerinud. Pean neid kahte just eriti tugevateks koorimuusika heliloojateks.

Milline mulje esimeste proovide põhjal koorist ja esitusest on jäänud?

Muusika on väga emotsionaalne, eriti kaks Janįceki põhiteost. Oleme kolm päeva proovi teinud, aga minu rõõmsaks üllatuseks olid kooril juba alustades teosed selged, minu abidirigent on teinud väga head tööd. Janįceki teosed ongi kontserdi raskeimad, sest koor peab korraga jagu saama nii tema keerulistest harmooniatest kui ka tšehhi keeles laulmisest, aga nad on väga tublid.

On teil isiklikke suhteid Eesti muusika ja muusikutega?

Suhtun suure lugupidamisega Tõnu Kaljustesse ja Erkki-Sven Tüüri, plaanin nende mõlemaga kindlasti järgmisel nädalal kokku saada ja juttu puhuda. Olen kontaktis olnud ka Arvo Volmeriga, imetlen Olari Eltsi.

Loomulikult pean Arvo Pärti suurepäraseks heliloojaks, dirigeerisin 1996. aastal Tallinnas tema sümfooniat ja minu jaoks oli väga suur au juhatada Arvo Pärdi teost tema kodumaal.

Millised projektid teid veel lähiajal ees ootavad?

Tulen Tallinna muide Indiast, kus juhatasin üht kohalikku kammerorkestrit, nii et mu organismil on tükk tegemist, et harjuda pluss 33 kraadi käest siia põhjamaisesse talve kolimisega. Järgmised orkestrikontserdid tulevad mul Londonis, mis on ühtlasi minu kodulinn. Töötan ka professorina Trinity College of Musicus, siis ootab ees üks projekt Sri Lankal.

Esitate erinevaid teoseid ja juhatate väga erinevaid kollektiive, milline muusika on teile kõige lähedasem?

Eelkõige kindlasti kaasaegne muusika.

Samas, mind peetakse helilooja Johann Nepomuk Hummeli spetsialistiks – ta on Beethoveni kaasaegne – olen lõpetanud tema poolelijäänud viiulikontserdi, aidanud teda salvestada ja kirjastada. Millist muusikat parasjagu kuulan, sõltub töös olevatest projektidest, aga kodus mängib 9-aastase poja eelistusel enamasti popmuusika. Praegu on periood, kus ta ilma Queeni muusikata vanni ei lähe.

Gregory Rose
Inglise dirigent ja koorimuusika spetsialist Gregory Rose on juhatanud põhiliselt romantilist ja tänapäevast muusikat, sealhulgas ka oopereid. Ta on tegutsenud Euroopast Kaug-Idani ja teinud tihedat koostööd selliste heliloojatega nagu Karlheinz Stockhausen, John Cage ja Steve Reich. Tema käe all on tulnud esiettekandele üle saja teose.
Rose on mitme orkestri ja koori muusikaline juht: Jupiter Orchestra, Jupiter Singers’i ja Singcircle’i. Eesti Filharmoonia Kammerkoori ette astub dirigent esimest korda. Varem on Rose Eestis dirigeerinud oma vokaalansamblit Singcircle (1992. aasta NYYD-festivalil) ja ERSO-t.


http://www.epl.ee/artikkel.php?ID=255615