Le Nouveau Siecle, Lille

Kontsert nr 3 täismajale. Siinsed saalid on suured! Kui ka terve Estonia Kontserdisaali täis rahvast oleks eile meid kuulamas käinud, oleks saal jäänud pooltühjaks. Kõigi rõdudega kokku 1758 kohta ning inimesed istusid ka meie seljataguses sektoris, publiku huvi on suur.

Linnas ei teinud küll ühtki sammu nagu pahatihti juhtub. See on üks tänamatu töö võtta kokku linnade pikk ajalugu mõne lausega, mida sisse, mis välja jätta, aga siin me nüüd taaskord oleme. Millest me siis ilma jäime? Inimasustuse jäljed pärinevad 4000 aasta tagasusest ajast. Gallialased, frangid ja saksonid, kõik on siia oma märgi jätnud. Nimi tuleb gallialastelt, esmamainimine 640.a ja tõlgituna viitab “väikesele saarele” (l’Isle pr.k., Rijsel hollandi k). 9.saj keskel algas viikingite invasioon, mis jättis oma verise jälje siinsetele aladele. Keskaajal, piirkonnale kohaselt, jäi ala nii Flandria, Burgundia, Prantsuse, Austria kui ka Hispaania krooni vallata. Ma ei suutnud leida täpset aastat, millal Lille prantsuse lipu alla läks ja jäi, kaardilt lähtub piiriäärne posäng. Küll aga püüdsid austerlased veel pärast Prantsuse Revolutsiooni 1792.a linna tulutult endale saada.

Kristiina Poska

Kummardame seljatagustele

Esimeses maailmasõjas pidas linn keiserlike vägede rünnakule vastu 10 päeva. Kuna kaevikute liin jooksis 20km kaugusel, siis jäid linnale sakslaste laatsareti ja sõdurite meelelahutuse ülesanded. Teise maailmsõja ajal ei olnud Lille Vichy valitsuse all, vaid Brüsselist juhitava sakslaste komandandi hallata. Pärast 60-70.ndatel alanud kaevanduse ja tekstiilitööstuse allakäiku sai linn majanduslikust mõõnast üle alles 90.ndatel. Praegu keskendub suuruselt neljas linn Prantsusmaal valdavalt tertsiaarsele sektorile.

vankumatult edasi
h
27.02

PS Lõpetan seda postitust tegelikult kaks päeva pärast Prantsusmaa väisamist. Täna on kauaoodatud vaba päev ja edaspidi kavatsen praktiseerida puhkust, nüüd, kus ka päike lõppeks väljas ja vihm üle 3 päeva järgi on jäänud. Eilne kontsert Brüsselis läks taaskord täismajale (kuninglik loož jäi siiski tühjaks (loe: potentsiaali jätkub)). Sellega sai ka kontsertide ekvaator ületatud, tuuri seniit on täna.

Mõni maja kohe on keerukas. Siecle meenutas põhiplaanilt mängu, kus pead kuuli sõõrja labürindi keskusse saama.

 

Henry Tiisma