“Doktor, siin te juba olite!” Olime tõesti või ei? Järg kaob käest, ind mitte eriti. Igatahes oleme taas tuuril, täis tahtmist ja südidust. Viimasest reisist jäi lahutama nädal kodus, kahasse proovid uue kavaga. Pole just palju aega kodustega, aga eks see selle elu pahupool, mida peaks enesele teadvustama enne säärase elukutse valimist. Tihti küsitakse, kas närv on ka sees või kas endiselt on äge minna lavale pärast mitmesajandat korda. Elu kutselise (meelega lahkukirjutatud – autor) muusikuna, ei mõtle ma enam ammu niimoodi. Vastus on jaa, ikka närveerid vahel. Õnneks on meie kavad kammerkooris nii erinevad ning võrreldamatud. Hulka raskem oleks esitada üht ja sedasama programmi õhtust õhtusse, siis kuhjuksid võrdlusmomendid ning enese taasleiutamine pandaks tõsiselt proovile. Meie eelis on esitada erinevaid rolle igas vikerkaare toonis.
Seekordne kava on kahes pooles Cyrillius Kreegi ja Veljo Tormise muusikaga. Heliloojad, kellede sünde lahutab pea pool sajandit (1889 vs 1930). Esimene pool kuulub rahvusromantika kullavaramusse, mis palistatud keerukate harmooniate ja jazzilike kõlavärvidega. Teises pooles kõlavad kõik Tormise Kalendrilaulud. Juba paberil tundub paras väljakutse, tegelikkuses on see aga justkui maratoni jooksmine sprinteri tempoga. Ega keegi publikumist, ega lugejatestki, seda õieti teadvustama ei peaks. Mu õpetaja võttis kunagi kokku selle kunstiala suurima väljakutse – sa pead jätma kõigile mulje, et kõik mida teed, toimub mängleva kergusega. Universaalne reegel, lihtne!
Meie päikese südamik asub seekord Utrechtis, kust korraldame oma sööstusid. Keskusest oleme nii kaugel, et vast vaid virgimad kolleegid postitavad isetehtuid linnapilte. Lähim poodki asub 1,5km kaugusel. Järgneva 5 päeva jooksul anname kontserdi viies linnas ning iga päevaga siirdub väljasõit varasemaks. Paras väljakutse olmemurede lahendamiseks tubades, kus pole külmkappe ning hotellis, mille menüü koosneb viiest erinevast toidust. Hotelli köök on õnneks avatud 17.30 kuni 21ni, seega meie graafikule jääb see kättesaamatuks nagunii, ei teki kiusatustki.
Mõni sõna Utrechtist siis ka. Inimjäljed ulatuvad kiviajani, kuid roomlaste kants sai püsti 50.ndal aastal (pärast Kristuse sündi). Nimi viitab asundusele paiknevusega jõest allavoolu (‘U-trecht’ vana hollandi keeles, erinevalt näiteks Maastrechtist, tähendusega ‘Meuse jõel‘). 270.a, pärast lõputuid germaanlaste rünnakuid, jäeti roomlaste poolt maha ning oli unustusehõlmas kuni 7.sajandini, mil ehitati esimene kirik vanadele linnuse varemetele. Linn sai Madalmaade kristluse keskuseks ning jäi tähtsaimaks linnaks kuni Amsterdam võttis koha üle seoses Hollandi Kuldajaga 16.sajandil. Utrecht oli lühidalt ka Prantsuse lipu all 1672. Vahemikus 1579-1806 oli Utrecht Madalamaade Vabariigi (loodi 7 ühinenud provintsi poolt) keskuseks.
valmis ja valmis
h
19.03.2024
PS Pihusolevaga avan rubriigi – Reisi Kõrgpunktid. Hetkel kõrgus merepinnast: 5m
Henry Tiisma