Hongkong oma pilvelõhkujate külluses (1500 ehitist on kõrgemad kui 100m ja 350 on üle 150m)
Terelugemast edasi kõik te armsad lugejad! Seekordne postitus lähetub Hongkongist, kus täna on märgilise tähtsusega valimisõhtu. Ainsad kohalikud valimised kogu Hiinas, mis on mingilgi määral vabad senini. Oleme viibinud siinmail vaid viivu ning pealiskaudse esmamulje järgi näinud maailma ajakirjanduses tooniandvatest protestidest pelgalt grafiteid ning uudiseid võõrkeelsetel telekanalitel, hiina meedia vaikib loomalikult. Täna viibisin umbes poole kilomeetri kaugusel kohalikust tehnikaülikoolist ühest siinsetest turgudest. Inimesi on palju ning meelsus oli kõike muud kui kohtupäevalik. Sellest hoolimata ei saa alahinnata olukorra eksistentsiaalset tõsidust ning ajaloolist draamat, mis kohalikud siiani toonud ja valikuid, kuidas siit edasi minna. Eks sellest püüan pajatadagi teile alljärgnevas (ja vast sellele järgnevates kribamistes).
Hongkongi lipp
Hongkong (HK) ehk kuidas nemad siia jõudsid. Nimi on Hiina mõistes suhteliselt uus, esmatäheldatud 1780.a ning valitsevaid päritolusid on kaks. Üks neist viitab kantoni keelele ‘He-Ong-Kong’, mis tõlkub ‘lõhnava sadamana‘. Siinne brittide teine kuberner, sir John Davis, on viidanud aga teisele algele: ‘Hoong-keang’, mis viitavat ‘punasele hoovusele’ tulenevalt pinnasest toonitud veest, mis läbi saare voolas. Asustuse algeid leitakse siit aga juba 6000 aasta tagusest perioodist. Hiiumaast õige pisut suurem maalapike, kus täna elab 7,5 miljonit inimest, on olnu nii hiinlaste, vietnamlaste kui mongolite (teise maailmasõja vältel ka jaapanlaste) valitseda vabasadam. Esimesed eurooplased siin kandis olid portugaallased 16. sajandi alguses ning kes pärast pisukesi tõrkeid kohalikega, taandusid ja panid aluse Macaule (ca60km HK-st, siinne “Las Vegas“) 1557.a, mis tagastati hiinlastele 1999. Britid said saare eneste haldusse pärast esimest oopiumisõda 1842a. Valdusi laiendati HK saarelt maismaale pärast teist oopiumisõda 1860 ning krooniks eelnevale, rentisid britid Hongkongi ametlikult hiinlastelt 99 aastaks 1889. 1997 andis Thatcheri valitsus aumehelikult piirkonna tagasi hiinlastele tingimusega, et järgnevaks 50 aastaks jääb HK limbosse – üks riik, kaks süsteemi. Neil on oma raha, vasakpoolne liiklus ja vaba valimine (üks ja ainus Hiinas, kuigi nüüdseks pole 70-st kohast 40 valitavad inimeste endi, vaid määratud keskvalitsuse poolt, millest ka protest suuresti tuleneb).
Rahvakogunemine Victoria pargis augustis k.a.
(Ma mäletan kui jälgisin pidulikku üleandmistseremooniat telekast. Kui miski, siis see kirjeldab vast inimese maist iganemist, et mäletad ajaloolisi sündmusi isiklike kogemustena.)
Kuiski pentsikult mõjub siia otsa rääkida meie vaba päeva seiklustest Lantau saarel, seega jätkan peatselt järgneva postitusega.
seniks-kuniks ootel ja valmis lahinguratsur
henry
24. november 2019