Groningen, rahvakeeli ka Martinistad kuulsa linnakeskse torni järgi
Oleme tagasi sadulas pärast pikka taastusravipäeva ning ees ootab kontsert kammerkoorikutele tuttavas linnas Groningen. Sirvisin ennist blogi-arhiivis, et jõuda selgusele kas ma pole mitte juba kirjutanud Groningenist. Mina ei ole, aga meie blogi-pesa üks esimese laine postitusi Annika sulest räägib sellest, kuidas me Philip Glassiga Koyaanisqatsit käisime siin etendamas. (https://filakammerkoor.wordpress.com/2013/01/24/groningen-21-24-jaanuar-2013/ )
Pisut linnast ka. Esimesed elutegevuse jäljed ulatuvad neljandasse ennemeieaegsesse aastatuhandesse. Kirjalik äramärkimine pärineb alles 1040a, kuigi juba 3. sajandist on märgid tärkavast asulast. Elu ümber Martini kiriku on olnud poliitiline rähklemine sõdade ja tänaseks purunenud liitude virvarr. Torni kõrgus on aastasadadega kahanenud 127 meetrilt 97ni. Groningen on olemuselt tiheda taristuvõrguga ülikoolilinn ja rahvaarvult suurim asula Põhja-Hollandis. Kuulsa maadeavastaja ning meremehe Abel Tasmani sünnilinn (võite viktoriinilikult arvata, millises kandis mees enamjaolt purjetas ning õige vastuse korral end premeerida millegi heaga või teha enesele ärateenitud kalli). Kokkuvõtvalt igati kultuurinautlejate kants. Peab vast üle kontrollima väite, ent tundukse nagu oleme kammerkooriga siin esinenud rohkemgi kui Amsterdamis. Teadaanne topograafiilidele – kõrgus merepinnast 7m!
elame näeme esineme
henry
18.02.2020
PS umbes 2 aastat tagasi kirjutasin oluliselt hoogsema sissekande – https://filakammerkoor.wordpress.com/2018/01/25/jedi-naasemine-ehk-jarjekordse-edeva-diletandist-ilukirjuri-sissekanne/
SPOT Groningen, kontsert nr. 5
Vt veel: EFK reisiblogi