Mida kõike me ei näinud
Tervitused minupoolsed armsale lugejale!
Siinsel kirjatandril on kestnud lõpmatuna näiv paus, mille kohta põhjendused jäävad põhjatuteks, kuid põhjalikult põhjendamatuteks. Käimasolev hooaeg on toonud kammerkoori eksootilistesse paikadesse seoses Arvo Pärdi 90. sünnipäeva tuuriga. Kindlasti oleksid väärinud oma peatükki Macau, Wuhan, Shanghai või Nanjing paarinädalatagusest tuurist, sest vastasid viimased kõik nendele põhjustele miks see blogi kunagi algas ehk siis, ega kobras üle meetri oma pesast ju välja saa, kui parafraseerida populaarset huumoritriot. Aga nende asjadega juba on korra nagu on, kui kohe ja ise ei tee, siis tuleb uus peale.
Tõele au andes oleme tegelikult viibinud Buenos Aireses juba 24 tundi, millest poole küll isiklikult maha magasin. Reis siia kattis kolme kalendripäeva ning väisas Istanbuli ja Bogotád. Esimest olen põhjalikult kirjutanud, viimasest mitte, mistap ka siinne kirjutis. Bogotás oli “soe vastuvõtt” ohtra rahesaju näol, mis tagas uppuva lennujaama ning vahva esmamulje mulle seni avastamata mandrist. Iseenesest pole muidugi lumi ennenägematus, sest tegemist uhke kolmanda koha omanikuga pealinnade kõrguses mõõdetuna merepinnast (Bogotá, Kolumbia (mööndav nimekuju) 2625m vs Quito, Ecuador 2850m ja Sucre, Bolivia 2790m). Isa minus naljatleks, et siit edasi on vaid allakäik, aga kõike ei maksa ka kirjutada.
Ooteaeg lennujaamas oli 6h, mille jooksul mõnigi tavapärastest kahtlusalustest käis kiirelt ka linnast läbi (te teate kes te olete 
), aga ilmapõlgurid jäid selgelt ankrusse ja kõik see ilu jäi kogemata. Siinse kirjutise suurim väljakutse jääb alati samaks – kuidas võtta kokku paari lõiguga riik, rahvas ja maa? Lihtne vastus, pealiskaudselt.
Nimekad kahtlusalused (autor on pildil)
Riigi lipu värvidest kollane tähistab maa jõukust ja päikest. Sinine ookeani, jõgesid ja taevast. Punane ootuspäraselt verd, mis valatud iseseisvuse nimel. Kõik seda väärt, sest kollane triip on vat et sama lai, kui sini-punane kokku. Riigikeeleks hispaania, kuigi 52 miljonine inimeste hulk on etnilisielt ja keeleliselt (64 erinevat) väga mitmekesine. Nime saanud itaallasest meresõitja Cristoforo Colombo järgi (laenan epitaafi “halb inimene, kohutav navigaator”). Algselt katsetati Uus-Granada nimetüübiga enne kui 1886 jõuti ringiga Colombia (eelistatava nimekuju) juurde. Mida kõike on jõutud ümaralt 500 aastaga? Hispaanlased maabusid La Guajiras 1499. Iseseisvuti 1810 ja pärast Hispaani krooni jõudemmi lõplikult 1819. USA ja Prantsusmaa aitasid Panamal lahku lüüa Suur Columbiast (välistatud nimekuju) 1903, misjärel pandi enamvähem lõplikult piirid paika.
Laik maamunal
Algsed kohalikud jõudsid objektile 18k aastat enne Kristust. Nautisid loodust ja kümblesid jõukuses kuni eurooplased peo ära rikkusid. Aga seda lugu teavad juba kõik.
valmis liikuma igasse punkti
h
23.11.25
PS. Rändtsirkus on liikvel ja ma hoian väikestel haukuvatel koertel silma peal.