Lõpp-peatus. Täitsa lõpp kui peatus! 5h pärast peab hakkame liikuma bussi suunas, mis viib meid lennujaama ning keskpäevaks peaksime olema turvaliselt tagasi Tallinnas. On olnud väga väsitavad viimased 34 päeva. Tingimused on olnud askeetlikud ja 3 tuuri ühtejärge (USA-Dortmund-Flandria) erineva kavaga jätavad oma jälje. Eriti kui lugeda kokku veeburari puhkepäevad. Oijah! Aga kuna direktor ilmselt loeb eeldatavalt samuti neid ridu, siis eks ainus asi, mis hullem suurest töökoormusest, on olematu hõivatus. Me oleme olnud tublid. Nii hõivatud, et viimase 10 päeva jooksul sai antud 8 kontserti täismajadele. Ma rehkendasin veidi, see tegi kokku pisut peale 9300 kontserdikülastaja. Pole paha! Pärast suurimat saali imestasime kolleegidega, et kui pooled pealtvaatajatest oleksid jätnud tulemata, siis oleks ikkagi olnud poolteise Estonia saali jagu rahvast. Juba õnnitleti ka, et järgmisel hooajal on uus kohting Flandria Sümforkestriga kokku lepitud.
Nädal puhkust on igati ära teenitud. Siinsest skorbuudiga flirtivast hommikusöögist on ammu isu täis ning ka kõige lähedasemaid saatusekaaslasi sooviks (pigem nende huvides siis) nüüd vahelduse mõttes vähem näha kui IGA PÄEV KOGU AEG! See linn on kahe vaba päeva (ja eelnevate tuuride) jooksul end ammendanud ning omamoodi rahuldab mõte, et kui märtsi kuu teises pooles naaseme taaskord nädalaseks tuuriks Madalmaadesse, siis siia meid seekord ei oodata.
Tahan tänada kõiki, kes on aidanud selle tuuri raskustega toime tulla. Kõiki ilusaid hetki on teiega siiras rõõm jagada. Solistid, orkester, tagalameeskond on teinud oma tööd laitmatu pühendumusega. Naeratus on olnud iga päev palgeil. Meie rändtsirkus on mitmekülgne nii ehitud elevantide, kui klounide ja baleriinide poolest ning minu hooldada on väikesed koerakesed. Ja kui vilunud lugeja loeb repliiki koerakestest, siis on teadagi viimane aeg lõpetada.
puhkus võiks alata
h
3.03.24