Tõnu Kaljuste

Tõnu Kaljuste on rahvusvahelist tuntust kogunud mitmepalgelise repertuaariga, mis ulatub ooperitest ja klassikalistest sümfoonilistest teostest nüüdisaegse muusikani. Ta on koostööd teinud näiteks selliste Põhja- ja Ida-Euroopa modernismi suurkujudega nagu Alfred Schnittke, György Kurtág, Krzysztof Penderecki, Gia Kantšeli ja Einojuhani Rautavaara ning on tõestanud end eesti heliloojate Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri, Tõnu Kõrvitsa, Veljo Tormise ja Heino Elleri loomingu asjatundja ja tutvustajana.

2014. aastal võitis Tõnu Kaljuste Grammy parima kooriesituse kategoorias Arvo Pärdi teose „Aadama itk“ eest. Tema salvestisi on korduvalt esitatud Grammy plaadiauhindade nominendiks. Kaljuste albumeid on esile toodud eri kategooriates. Grammy nominatsiooni on saanud nii Norra helilooja Ståle Kleibergi ooper „David and Bathsheba“ kui ka sümfooniline muusika. 2019. aastal võitis ta rahvusvahelise klassikalise muusika auhinna (International Classical Music Award) koos Wrocławi NFMi filharmooniaorkestriga Arvo Pärdi sümfooniate salvestuse eest. Kaljuste plaadid on võitnud ka mitmeid teisi auhindu: Cannes Classical Award (1999), Diapason d’Or (2000), Edison Prize (2000), Classic Brit Award (2003), Prix Caecilia (2023). Ta on teinud koostööd plaadistusstuudiotega ECM Records, Virgin Classic, BIS ja Caprice Records.

Tõnu Kaljuste on Eesti Filharmoonia Kammerkoori asutaja (1981) ning alates 2021. aasta augustist, pärast 20-aastast vahet, taas Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigent ja kunstiline juht. Ta on ka Tallinna Kammerorkestri asutaja (1993) ning taas selle peadirigent ja kunstiline juht aastatel 2019–2024. Alates 2004. aastast on Kaljuste tema enda asutatud projektiteatri Nargen Opera kunstiline juht. Tema eestvedamisel on 2006. aastast toimunud Nargenfestival. Kaljuste on juhatanud Joseph Haydni oopereid „L’isola disabitata”, „Il mondo della luna” ja „Armida”; Beethoveni ooperit „Fidelio” jt.

Tõnu Kaljuste on Rootsi Kuningliku Akadeemia liige, ta on pälvinud Jaapani ABC muusikafondi aastapreemia ning rahvusvahelise Robert Edleri nimelise koorimuusikaauhinna. 2000. aastal sai ta esimeseks Tallinna Toomkoguduse Maarja medali auhinna omanikuks. 2004. aastal anti Kaljustele Eesti Kultuurkapitali peapreemia ning 2010. aastal Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemia. Mitmel korral on teda autasustatud riikliku kultuuripreemiaga Veljo Tormise loomingu esitamise eest (2005 „Eesti ballaadid“, 2007 „Eesti naiste laulud“, 2009 „Eesti meeste laulud“), teda on tunnustatud ka välisministeeriumi kultuuripreemiaga (2011) ning ta on Valgetähe IV klassi teenetemärgi (1998), Riigivapi II klassi teenetemärgi (2000) kavaler ja Eesti Kultuurkapitali peapreemia laureaat (2021). Ta on pälvinud Eri Klasi stipendiumi (2021), Harjumaa aukodaniku teenetemärgi (2023), Tallinna vapimärgi (2023). Ta sai Teatriauhinna Glassi ooperi „Hydrogen Jukebox” parima muusikalavastuse eest (2024). Kaljuste on Tallinna linna audirigent (2024) ja riikliku kultuuri elutööpreemia laureaat (2025).