Heli Jürgenson (koormeister) on õppinud koorijuhtimist Georg Otsa nim Tallinna Muusikakoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Alates 1992. aastast on ta Otsa-koolis koorijuhtimise eriala õpetaja. Ta on Estonia Seltsi Segakoori dirigent alates selle loomisest 1993. aastal.
Aastail 2001–2012 töötas ta Rahvusooper Estonia ooperikoori koormeistrina, valmistades ette nii oopereid kui vokaalsümfoonilisi suurvorme. Tema käe all on saanud lavaküpseks Mussorgski „Boriss Godunov“, Tšaikovski „Padaemand“, Verdi „Aida“, „Traviata“ ja Reekviem, Wagneri „Tannhäuser“, Puccini „Tosca“, Tüüri „Wallenberg“, Britteni „Sõjareekviem“, Rahmaninovi „Kellad“, Elgari „Gerontiuse unenägu“, Bizet’ „Pärlipüüdjad“.
Alates 2012. aastast on Heli Eesti Filharmoonia Kammerkoori koormeister. Ta on EFK-s töötanud nii a cappella kontsertprogrammide, vokaalsümfoonilisi suurvormide kui ka ooperitega, sh Pärdi „Litaania“, „In Principio“, „Te Deum“ ja „Aadama itk“, Fauré Reekviem, Haydni „Aastaajad“ ja „Loomine“, Poulenci „Gloria“ ning „Stabat Mater“, Brahmsi „Saksa reekviem“, Mozarti „Kroonimismissa“ ja Reekviem, McMillani „Jeesuse seitse sõna ristil“, Glassi „Koyaanisqatsi“, Wagneri „Lendav hollandlane“, Verdi „Rigoletto“, Mozarti „Don Giovanni“ jpm.
Heli on armastatud Eesti laulupidudel segakooride liigijuhi ja dirigendina. Ta on olnud ka Soome-Eesti laulupeo kunstiline juht ja mitmel aastal vaimulike laulupidude kunstiline juht. 2013. aastal sai ta Gustav Ernesaksa fondi koorimuusika peastipendiumi ning Eesti Kooriühingu aasta koorijuhi tiitli. 2017. aastal on Heli XII noorte laulupeo „Mina jään“ dirigent ja kunstiline juht.
Muusikast eemal olles meeldib talle kaunis Eesti loodus ning kõik see, mida saab ise kasvama panna, mis õitseb ja viljub, annab energiat ja elujõudu.