8.-17. veebruarini annab Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK) kuus kontserti Tõnu Kaljuste juhatusel USAs ja Kanadas. Kaasa võeti mitmekesine muusikavalik Arvo Pärdi, Veljo Tormise, Luciano Berio, Evelin Seppari ning Philip Glassi loomingust. Torontos tuleb esiettekandele Eesti helilooja Riho Esko Maimetsa uus teos.
Esimene menukas kontsert anti 8. veebruaril täissaalile James Madisoni Ülikooli Forbes Center’ kontserdisaalis Harrisonburgis. Püsti seistes aplodeeriva publiku tungival nõudmisel esitati kaks lisalugu, milleks olid Taani rahvalaul “Armastuse roos” (solist Yena Choi) ja Gröönimaa hällilaul.
Kontserdile eelnes meistriklass, kus harjutati Tõnu Kaljuste juhatusel koos kohaliku noortekooriga The Madison Singers Arvo Pärdi teost „The Deer’s Cry“. Meistriklassi lõppedes kinkis Tõnu Kaljuste teose noodi oma autogrammiga koori dirigendile Dr Jo-Anne van der Vat-Chromyle.
Järgnevad kontserdid St. Louisi katedraalis St. Louisis, Gosheni Kolledži Sauder’ kontserdisaalis Goshenis, Hill Auditoriumis Ann Arboris, Yorkminster Park baptistikirikus Torontos ning Maison Symphonique kontserdimajas Montréalis.
Tõnu Kaljuste pani turnee jaoks kokku tänases päevas resoneeruvad kavad, millest üks on pühendatud tervikuna Arvo Pärdi a cappella tuntumatele kooriteostele. Teises programmis on Arvo Pärdi loomingu kõrval teosed eri kultuuriruumidest: Veljo Tormise „Piiskop ja pagan“, Luciano Berio „Cries of London“, Evelin Seppari „Iris“ ning Philip Glassi „Father Death Blues“.
Tõnu Kaljuste tutvustab kava: “Käesolev kava on ehitatud kahe suure vaimse ja ajaloolise telje ümber. Esimene pool kasvab välja Arvo Pärdi meditatiivsest, ajatusest kantud helikeelest – see on justkui järelkaja möödunud aasta Pärdi juubelist, kuid mitte retrospektiiv, vaid süvenemine vaikusesse, palvesse ja sisemisse kuulamisse. Pärdi teosed ei jutusta niivõrd sündmusi kui seisundeid: ootust, hingamist, alistumist ja lootust. Narratiivne “Dopo la vittoria” asetub sellesse konteksti kui pingestatud vahepunkt – hetk pärast võitu, kus triumfi asemel avaneb küsimus vastutusest ja moraalsest hinnast.
Kava teine pool liigub teistsugusesse, teravamasse ja ajalooliselt konkreetsemasse ruumi. Veljo Tormise ooper “Piiskop ja pagan” käsitleb kristluse tulekut Soome, kuid selle kohaliku loo kaudu avaneb laiem üldistus: väikese rahva kokkupuude suure ja võõra kultuuriga, surve, allutamine ja identiteedi murenemise oht. See ei ole ainult minevikulugu, vaid peegel, milles kajastuvad ka tänased pinged maailmas.
Sellesse konteksti asetub loomulikult ka Riho Esko Maimetsa teos “Inglihääl ja pasunad”, mille ettekanne on uue maailma esiettekanne. Teose tekst pärineb Eesti luterliku lauluraamatu laulust nr 172 – poeetilisest Dies irae töötlusest: „See aeg on tõesti ukse ees, et Kristus meile jõuab […], siis inglihääl ja pasunad on kõigis paigus kuulda.”
Helilooja sõnul sündis teos ajal, mil illusioonid tsivilisatsioonist, rahust ja korrast lagunevad ning nähtavale tuleb inimlikkus, mis näib varasemast narratiivist tumedam, korrumpeerunum ja moraalselt tühjem. “Inglihääl ja pasunad” on vastus sellele ängile – mitte lohutav, vaid aus ja kompromissitu. See nõuab esituses intensiivsust, kirglikkust ja pimedust; ilu ei ole siin sile ega turvaline, vaid habras, ärev ja valusalt helendav.
Kava edenedes põimuvad need teemad Luciano Berio, Evelin Seppari ja Philip Glassi teostes eri kultuuriruumidest pärit häälteks ja hüüatusteks. Need on inimhääled maailmas, kus vaikus ja karje, palve ja protest, lootus ja meeleheide eksisteerivad kõrvuti.
Kokkuvõttes ei ole see kava pelgalt teoste jada, vaid kuulamisteekond: meditatiivsest sisekaemusest läbi ajaloolise trauma ja tänapäevase rahutuse küsimuseni, millist häält me valime kuulda – ja millist ise maailmale anname.”
Riho Esko Maimetsa uus teos „Inglihääl ja pasunad“, mille tellis festival Soundstreams, tuleb esiettekandele Torontos.
Solistidena astuvad kontsertidel üles mitmed EFK lauljad: Yena Choi, Marie Roos, Laura Štoma, Mirell Jakobson, Annely Leinberg, Marianne Pärna, Cätly Talvik, Danila Frantou, Kaarel Telgmaa, Danny Zhizhong Xie, Toomas Tohert, Henry Tiisma, Rainer Vilu, Kim Sargsyan, Kristjan-Jaanek Mölder ja Geir Luht.
EFK on käinud Põhja-Ameerikas regulaarselt kontserdireisidel alates 1990. aastatest, pea iga paari-kolme aasta järel nii ida- kui läänerannikul. Oma kontsertidel on EFK alati tutvustanud Eesti heliloojaid ning kooril on välja kujunenud oma teadlik publik, kes tunneb suurt huvi Eesti muusika vastu, mida näitavad ka täissaalid. Viimati käidi USAs eelmisel aastal, kui anti kaks kontserti Arvo Pärdi loominguga New Yorgi Carnegie Hall’is. Seekordne kontserdireis on EFK ajaloo jooksul juba üheksateistkümnes. Turnee korraldaja on maailmas üks juhtivaid muusikaagentuure Opus 3 Artists.
Turnee toetaja on Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ), kes toetab EFK esinemisi USAs juba kolmandat hooaega, aidates sellega hoida ja tugevdada Eesti kultuurisidemeid Põhja-Ameerikas. Väikese riigi jaoks on muusika ja kultuur ühed mõjuvõimsaimad vahendid rahvusvahelise nähtavuse saavutamiseks ning tähenduslike riikidevaheliste sidemete loomiseks.
EFK hindab kõrgelt partnerlust ERKÜ-ga ja annab endast parima, et aidata eeloleva EFK Põhja-Ameerika kontserditurnee ja selle jooksul esitatava muusika kaudu levitada sõnumit Eesti kultuurist.
Varasemalt on EFK ja ERKÜ koostöös jõudnud Eesti muusika ja muusikud USA publikuni nii 2024. aasta veebruaris toimunud USA-Kanada kontserdituurneel kui ka Arvo Pärdi 90. sünnipäeva pidustustel Carnegie Hallis 2025. aasta oktoobris.