BA ja kuulus obelisk
Hea lugeja! Tervitan, et oled taaskord eksinud ülevoogava teksti otsa, mille autor tervitab sind “hea lugeja”-laadse pöördumisega, jätkates tervitustega tarbetult üleküllastatud lauserägastiku sisse kukkumise puhul ning alustab “hea lugeja” sõnadega, millele järgneb tervitus rohkerikaste ridade näol, millele omakorda eelneb “healugejalik” algus, tihedalt kannul tervitusega mõttetult üleslöödud lausetega, mis koos “healugejaliku” viisaka stardipunktiga viib paratamatute tervitusteni kuni kuhtub ummikus mitu rida allpool. Sain südamelt ära, nüüd teema juurde.
Ebaharilikult oleme saanud oma sisemist kella häälestada ja kompassi õigeks keerata (või oli see vastupidi) juba päevakest kaks. Siin on mida näha, kogeda ja suurim oht kliimapaguluse piirimaile sattunuile – lõunamaa päikese käes armutult põleda. Neile, kes on pigem paikseks jääjad, kuid omavad siiski lugemishuvi, on tekkinud ehk huvi kuidas ja mis? Argentiina on suur maa, Ladina-Ameerikas suuruselt teine, Ameerika mandril neljas ja maailma lõikes kaheksas. Elab siin pea 47 miljonit inimest, nendest Buenos Aireses 3 miljonit (koos suurlinnastuga 16,7 miljonit). Ning giidiga vesteldes, ta rõhutas ekstra, et kuigi eelviimane paavst sündis BA-s, siis tegemist on usuleigeima riigiga siin mandril.
Argentiina, sektor Antarktikast ning parema külje kõrval maismaast, pisike Falklandi saar
16.sajandil lasi Hispaania kuningas seilata oma tentsikutel siia usku ja halastust tooma. Usk tuli, halastusega läks kasinalt. Nimi tuleneb ladina keelest “argentum” tähendab “hõbedat” ja see pidi asuma suure mäe sees ning voolama mööda Rio de la Platat (tlk “Hõbeda jõgi”) sadamalinna. BA pandi püsti jõe suudmesse, mis ei osutunud algselt kuigi heaks mõtteks, kuivõrd “soo” kirjeldaks pigem siinset esiasula pinda. Ei tulnud ka kohalikega suhtlemisest alguses liialt välja, neil kadus huvi eurooplasi priilt toita pärast paari kuud ning selle peale solvunud hispaanlased hakkasid suurest näljast kohalikke massiliselt tapma. Õieti ei läinud kellelgi algul liiga hästi.
Häbitult loata laenatud pilt webist
Kogu hõbeda transport pidi käima läbi Lima linna, viimane asub aga tänapäevases Peruus teispool mannert Vaikse ookeani poolel. Pärast sealse asehalduri maksude tasumist pidi kaup seilama jõgesid mööda tagasi BA-sse ja alles siis üle Atlandi emamaa poole. Aeglane ja bürokraatlik suhtumine, mistap kohe hakkas töötama smugeldamine läbi salajaste tunnelite, millede keerukaid võrke avastatakse alati kui ajaloolise linna pinda kopp lüüakse. (Meite giid rõhutas, et BA on ehitatud smugeldajate sissetulekute eest. Sama skeem pidi jätkuma sisuliselt senini. Kõik teavad seadusi, kuid nende punktuaalsest järgmisest ei hooli korrakaitsjadki. Isegi ametliku rahavahetamise on nad nii keeruliseks ajanud, et kõik teevad seda süüdimatult mustal turul.) Esimesed krooni alt lahkulöömise tunded lõid välja juba 1776. aastal (ühel teisel suurel riigil on sama aastakäiguga edukam ajalooline seik). 1806-07, pärast seda kui britid üritasid asumaad kahel korral endale krabada, ühenduti algselt Hispaania kuninga taha (kelle värvidest tehti truuduse kinnituseks helesinine ja valge lipp, inkade päike pandi prominentselt kesksele kohale), kuid sõjalist tuge sellest vastu ei saanud. Pole siiski mitte midagi ühendavamat kui võimas vaenlane müüri taga. Britid löödi mõlemal korral tagasi (jäi vaid Falklandi saare teema, a vaevalt see tulevikus kirgi kütab) ning iseseisvuti 1816. Sellele järgnes aga kodusõda, mis vaheaegadega koos lõppes alles 1880.
h
23.11.25
PS Panen pealkirja hääletusele. “Ära töina” või “ärr tihu nutta” või “ära jonni” või “ära vesista” või “ära lahista” või “ära pilli mu pärast”?