收录于 · 北欧电影观察
Vt artiklit originaalis: 切莉&林江泉：回响让圣殿微颤——爱沙尼亚爱乐室内合唱团在澳门 – 知乎
Chat GPT tõlge allpool
爱沙尼亚经常翻译笔者的作品，在澳门聖若瑟勞工主保堂聆听爱沙尼亚爱乐室内合唱团更新了我们和爱沙尼亚的交流史，常常在想：难道翻译家们把我的作品翻译成了爱沙尼亚爱乐室内合唱团的回声？
爱沙尼亚爱乐室内合唱团的歌声，从来不只是声音的艺术，而是一种近乎建筑般的灵性构造。在第三十七届澳门国际音乐节的舞台上，这支两度荣获格林美奖的合唱团，带来了帕勒斯替那、巴哈、阿沃·帕特三位圣乐巨匠的杰作，以他们标志性的纯净音色，搭建起一座横跨四个世纪的音乐圣殿——从文艺复兴的谐美复调，到巴洛克的深邃哲思，再到当代的神圣极简主义，不同时代的音乐灵魂在此集合，奇妙的共鸣让圣殿也微微颤动。
音乐会的曲目编排本身就是一种“预见的艺术”。当帕勒斯替那的《圣母经》奉献经在空气中振动，我们仿佛瞬间被带入罗马教堂的穹顶之下，为我们打开“光的包袱”。这位十六世纪复调大师的音乐，以其数学般精确又充满神性光辉的声部编织，为整场音乐会奠定了庄严而温暖的基调。爱沙尼亚爱乐室内合唱团的演绎，避开了任何形式的矫饰，每个音符都如同经过精雕细琢的大理石，坚实而优雅地垒砌起音乐的殿堂。
然而真正的奇迹发生在从帕勒斯替那过渡到阿沃·帕特的时刻。当帕特的《圣母赞主曲》和《得胜之后》响起，音乐突然从繁复的复调网络转向极简主义的灵光片羽。这种跨越四百年的风格跳跃，在合唱团的诠释下非但不显突兀，反而揭示出两种看似相悖的音乐语言背后共同的精神追求——对永恒的渴望，对神性的贴近。
指挥托努·卡尤斯特显然深谙此道。在他的引领下，合唱团在帕特的音乐中展现出最为动人的一面。那些漫长的休止，那些简朴的三和弦，那些近乎静态的音流，在合唱团精确到毫秒的时值控制和细腻到极致的音色变化中，获得了惊人的张力。这不是普通的合唱表演，而是一种集体的冥想，一种声音的禅修。听众被邀请进入的，不是音乐的形式之奥妙，而是声音本身的灵性维度。
贝聿铭喜欢把他的建筑与巴赫的音乐做对比，他认为建筑即时代。巴赫的《列国万民，请赞美上主！》BWV 230则成为连接两个时代的桥梁。这部巴洛克时期的杰作，在爱沙尼亚爱乐室内合唱团的演绎中，既保留了复调音乐的严谨结构，又注入了某种现代感的直接与透明。合唱团那著名的“冷调”音色——清澈而不冰冷，纯净而不单薄——让巴赫的赋格线条如水晶般剔透。
音乐会的真正高潮，或许并非某一特定曲目，而是当这些不同时代的音乐在听众心中产生化学反应的时刻。我们突然意识到，帕勒斯替那的复调网络与帕特的极简主义，表面上分居音乐复杂性的两极，实则共享着对超越性的共同追求。前者通过声部的无限交织指向无限，后者通过材料的极度精简暗示永恒。
在一个充斥着噪音的时代，爱沙尼亚爱乐室内合唱团提供了一种罕见的品质——静默的力量。他们的演唱中那些精心计算的停顿与呼吸，那些微妙的渐强与渐弱，无不提醒我们：真正的音乐不仅存在于声音之中，也存在于声音之间的空隙里。这场约一小时四十分的音乐会，最终成为一趟穿越时空的灵性之旅，它让我们相信，在人类寻求超越的永恒渴望中，不同时代的灵魂总能找到彼此的回响。当帕勒斯替那遇见帕特，一场跨越四百年的灵性对话正在当圣殿的回响。
爱沙尼亚爱乐室内合唱团于1981年成立，由创办人Tonu Kaljuste创办并担任艺术总监及首席指挥长达20年之久。2001这一职位由英国音乐家Paul Hillier接棒，2008年至2013年间，乐团的艺术总监及首席指挥是Daniel Reuss。2014年9月至今，首席指挥由Kaspars Putnins担任。已经走过30余年的历程的爱沙尼亚爱乐室内合唱团已经成为世界知名的爱沙尼亚音乐团体之一。
乐团曲目丰富，其风格囊括了格里高利圣咏，古典巴洛克，以及二十世纪音乐等。同时，他们致力于将爱沙尼亚音乐推向世界，精心演绎本国作曲家的作品。每个演出季，乐团会在爱沙尼亚及国外举行近70场音乐会。
爱沙尼亚爱乐室内合唱团与众多名家名团有过合作。其中包括指挥家克劳迪奥·阿巴多（Claudio Abbado）、里林（Helmuth Rilling）、艾瑞克·艾瑞克森（Eric Ericson）、伦敦交响乐团、马勒室内乐团、柏林广播交响乐团、萨尔兹堡莫札特管弦乐团，罗浮宫音乐家古乐团瑞士巴塞尔室内乐团、爱沙尼亚国家交响乐团和塔林室内交响乐团等。
乐团不仅曾在悉尼歌剧院、维也纳音乐厅、阿姆斯特丹音乐厅、华盛顿肯尼迪中心、卡耐基音乐厅、大都会博物馆和纽约的林肯中心等各大国际顶尖场馆登台演出，还在各类国际音乐节中受到追捧，如英国逍遥音乐节（BBC Proms），萨尔茨堡的莫扎特音乐周（Mozartwoche），智利Abu Gosh音乐节，中国香港艺术节，莫斯科复活节音乐节，布莱梅音乐节，萨尔兹堡音乐节，爱丁堡国际艺术节等。
唱片录制是爱沙尼亚爱乐室内合唱团艺术生涯中的另一重要成就。他们曾为ECM、 Virgin Classics、Carus、Harmonia Mundi、 Ondine录制唱片，受到一致好评。该团于2007年与指挥家Paul Hillier合作录制、由Harmonia Mundi发行的专辑《Arvo Pärt. Da Pacem》、2014年与指挥家Tõnu Kaljuste合作录制、由ECM公司发行的专辑《Arvo Part. Adam’s Lament》曾两次斩获格莱美“最佳合唱表演奖”。与此同时，该团还曾获得过14次格莱美奖提名、金音叉（Diapason d’or）、德国评论家唱片奖（Preis der Deutschen Schallplattenkritik）及丹麦音乐奖（Danish Music Award）等众多国际奖项。
Chelly & Lin Jiangquan: Kaja, mis paneb pühamu värisema — Eesti Filharmoonia Kammerkoor Macaus
Eesti tõlgib sageli minu töid, kuid Macaus, São José Labour Patroni kirikus, Eesti Filharmoonia Kammerkoori esitust kuulates, avanes meie jaoks uus vaade Eesti muusikalisele dialoogile. Tihti mõtlen: kas tõlkijad on minu tekste tõlkinud Eesti Filharmoonia Kammerkoori kajaks?
Eesti Filharmoonia Kammerkoori laul ei ole kunagi ainult heli kunst, vaid peaaegu arhitektuuriline vaimne struktuur. Macaus, 37. rahvusvahelisel muusikafestivalil, esitas see kahe korra Grammy-võitja koor kolmikust kunstnikest — Palestrina, Bach ja Arvo Pärt — meistriteoseid. Oma iseloomuliku puhta kõlaga ehitasid nad muusikalise pühamu, mis ulatub nelja sajandi taha — renessansi polüfoonilisest harmooniast baroki sügava filosoofia ja kaasaegse minimalistliku pühaduseni. Erinevate ajastute muusikalised hinged kogunesid kokku ning kummaline resonants pani pühamu kergeks värisema.
Kontserdi repertuaari kujundus on omaette “eelkavandatud kunst”. Kui Palestrina „Ave Maria“ õhus kõlab, tundub, nagu oleksime hetkega sattunud Roma kiriku kupli alla, kogedes „valguse koormat“. 16. sajandi polüfoonia meistri muusika, matemaatiliselt täpne ja samal ajal jumalik, annab kontserdile piduliku ja sooja aluse. Eesti Filharmoonia Kammerkoori esituses on vältitud igasugust kunstlikkust; iga noot on kui hoolikalt nikerdatud marmor, kindel ja elegantne, ehitades muusikalise pühakoja.
Tõeline imeline hetk saabub Palestrina ja Arvo Pärdi vahel. Kui Pärdi „Magnificat“ ja „Da Pacem“ kõlavad, liigub muusika polüfoonilisest keerukusest minimalistliku helivooluni. Nelja sajandi stiilihüpe koori esituses ei tundu kohatu, vaid paljastab nende näiliselt vastandlike muusikaliste keelte taga ühise vaimse eesmärgi — igaviku iha ja jumalikkusele lähenemise.
Dirigent Tõnu Kaljuste valdab seda meisterlikult. Tema juhtimisel näitab koor Pärdi muusikas kõige liigutavamat külge. Pikad pausid, lihtsad kolmheliakordid ja peaaegu staatilised helivood saavad täpses millisekundilise rütmi ja peene kõlatooni muutuste kaudu hämmastava jõu. See ei ole tavaline koorietendus, vaid kollektiivne meditatsioon, heliline zen. Kuulajad kutsutakse sisse mitte muusika vormi saladust nautima, vaid heli vaimset dimensiooni kogema.
Peen arhitekt I.M. Pei võrdles sageli oma ehitisi Bachi muusikaga, väites, et arhitektuur on ajastu peegel. Bach’i „All Peoples, Praise the Lord!“ BWV 230 ühendab kaks ajastut sillana. Barokiajastu meistriteos säilitab polüfoonia struktuuri, kuid koor lisab kaasaegse selguse ja otsekohesuse. Koori kuulus „külm kõla“ — puhas, kuid mitte jäine; selge, kuid mitte õhuke — muudab Bachi fuga jooned kristallselgeks.
Kontserdi tipphetk ei pruugi peituda üheski konkreetses teoses, vaid hetkes, mil erinevad ajastud muusikat kuulaja südames keemiliselt segunevad. Palestrina polüfooniline võrgustik ja Pärdi minimalism, pinnapealselt muusikalise keerukuse eri äärtes, jagavad tegelikult ühist otsingut ülevuse poole. Esimene osutab lõpmatusele häälekorduste lõpmatuses, teine vihjab igavikule helimaterjali äärmise lihtsuse kaudu.
Helide täis maailmas pakub Eesti Filharmoonia Kammerkoor haruldast kvaliteeti — vaikuse jõudu. Hoolikalt arvestatud pausid ja hingetõmbed, peened crescendo ja decrescendo meenutavad: tõeline muusika ei peitu ainult helides, vaid ka nende vahelistes tühimikes. Umbes tunni ja neljakümne minuti pikkune kontsert sai ajarännakuks, mis lubas uskuda, et inimkonna igatsuses ületada end leiavad erinevate ajastute hinged alati üksteise kaja. Kui Palestrina kohtub Pärdiga, toimub nelja sajandi vaimne dialoog pühamu kajas.
Eesti Filharmoonia Kammerkoor asutati 1981. aastal Tõnu Kaljuste poolt, kes juhtis seda kunstilise juhina ja peadirigendina 20 aastat. 2001. aastal asus selle ametisse Briti muusik Paul Hillier, 2008–2013 juhtis Daniel Reuss ning alates 2014. aastast on peadirigent Kaspars Putnins. Kolmekümne aasta jooksul on koorist saanud maailmakuulus Eesti muusikakollektiiv.
Repertuaar on mitmekesine, hõlmates gregooriuse koraali, barokkmuusikat ja 20. sajandi teoseid. Samuti edendavad nad Eesti muusikat maailmas, esitades kodumaiseid heliloojaid hoolikalt. Igal kontserdiperioodil annavad nad ligi 70 kontserti nii Eestis kui välismaal.
Koor on teinud koostööd paljude tippkunstnike ja orkestritega, sealhulgas Claudio Abbado, Helmuth Rilling, Eric Ericson, London Symphony Orchestra, Mahler Chamber Orchestra, Berliner Rundfunk-Sinfonieorchester, Salzburger Mozarteum Orchester, Baseli kammerkoor, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Tallinna Kammerorkester. Nad on esinenud Sydney ooperimajas, Viini kontserdimajas, Amsterdami konsertsaalis, Washingtoni Kennedy Centeris, Carnegie Hallis, New Yorgi Lincoln Centeris ja paljudes teistes tippasutustes, samuti osalenud BBC Proms, Mozartwoche, Abu Gosh festivalil, Hongkongi kunstifestivalil, Moskva ülestõusmispüha festivalil, Bremen Music Festivalil, Salzburgi festivalil ja Edinburghi rahvusvahelisel kunstifestivalil.
Salvestustest on koor teinud koostööd ECM-i, Virgin Classics-i, Carus-i, Harmonia Mundi ja Ondine’iga. Paul Hillieriga koostöös 2007. aastal ilmunud album „Arvo Pärt. Da Pacem“ ja Tõnu Kaljustega 2014. aastal ilmunud album „Arvo Pärt. Adam’s Lament“ võitsid kumbki kaks Grammy’t „Parima koorietenduse eest“. Lisaks on koor saanud 14 Grammy nominatsiooni, Diapason d’or, Preis der Deutschen Schallplattenkritik ja Danish Music Award.