Filharmoonia kammerkoor ja Tõnu Kaljuste esinesid Hiina turneel saalis, mis akustikaga andis silmad ette nii Carnegiele kui ka Euroopa parimatele saalidele.
Pärast kaht kontserti Carnegie Hallis ootas Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tõnu Kaljustet ees 5 kontserdiga 9-päevane turnee teisel pool maakera Hiinas, kuhu jõudmiseks lennati 16 tunniga 13 000 kilomeetrit. Kammerkoori profilauljatele, kes on maailmas palju reisinud, oli ka see kahe kontinendi tuur oma 12-tunnise ajavahega tehtav ning pärast ühepäevast hingetõmbepausi anti Macaus 28. oktoobril endast maksimum.
Kuigi Hiina erihalduspiirkonda Macaud teatakse suure kasiinode kontsentratsiooni tõttu Aasia Las Vegasena, üllatas see linn mitmekihilise kultuuripildiga. Sajanditepikkune Portugali kolonisatsioon (1557–1999) on siin loonud ainulaadse kultuuride sulami, mida on näha nii arhitektuuris, religioonis kui ka igapäevaelus. Samuti peegeldab seda Macau rahvusvaheline muusikafestival, kuhu EFK oli kutsutud. 1987. aastal loodud festival toimus sel aastal 37. korda ning seda peetakse üheks vanemaks ning prestiižsemaks järjepidevalt toimuvaks rahvusvaheliseks klassikalise muusika festivaliks Hiinas, millega soovitakse luua silda ida ja lääne vahel.
Turnee jaoks pani Tõnu Kaljuste kokku kolm eri kava, neist üht, vaimulikku kava, esitati ainsana sealses katoliku kirikus – St Joseph the Worker’s Churchis. Enne kontserti häälestas Timothy Tsukamoto Hong Kongi Filharmooniast heli- ja partituurinäidete abil kuulajad muusika lainele, mis viis läbi sajandite Euroopa suurmeistrite Palestrina, Bachi ja Pärdi loomingu. Soolosid esitasid Annika Lõhmus (sopran), Marianne Pärna (alt), Danila Frantou (tenor) ja Henry Tiisma (bass).
Kammerlikus rohkete värviliste ikoonimaalidega pühakojas andis kirgas akustika ja hoogne, suure energialaenguga esitus muusikale erilise sära. Kui lisaloona hakkas Yena Choi hingestatud esituses kõlama Hiina rahvalaul „Mo li hua“ ehk eesti keeles „Jasmiin“ (korea helilooja Hyo-Won Woo seades) läbis publikut äratundmiskahin ning kontserdi lõpus tänati esinejaid tormiliselt.
Kontserdil viibinud Hong Kong Sinfonietta manager Margaret Yang jagas muljeid: „Olen nii rõõmus, et tulin kammerkoori kontserdile. Ma ei ole kunagi varem kogenud nii vaimustavat ja liigutavat Arvo Pärdi teoste esitust põimituna Bachi muusikaga! Kiriku imeline akustika ei matnud kaunite häälte loomulikku ilu ja näitas, kuidas 26 lauljat koos Tõnu Kaljustega suudavad luua maagia, mis viis kuulajad „teise maailma“.“
Flash mob Jangtse kaldal
Järgmisel päeval Wuhanis viidi kammerkoor lennujaamast otse Jangtse jõe kaldale minikontserti andma, kus EFK laulis nii üksi kui koos Hiina noortekooridega. Tegemist oli flash mob formaadis esinemisega, mis on selles regioonis populaarne promoüritus, et reklaamida tulevat festivali.
Hiina ühes ajalooliselt tähtsamas linnas Wuhanis, mida sageli nimetatakse strateegilise asukoha tõttu Hiina südameks, esineti 30. oktoobril Qintai kontserdisaalis, kus toimus samanimeline muusikafestival. Nimi viitab iidsele Hiina keelpillile qin’ile, mida mängitakse ka tänapäeval.
Qintai kontserdimajas (ja ka järgmistes linnades) tuli esitusele mitmekesine ilmalik kava, mis pakkus maailma kooriliteratuuri laia spektrit eri ajastute ja stiilide võtmes. Värvikas kavas kõlasid põhjamaine lüürika Sibeliuse „Rakastavas“, Debussy impressionistlikud helimaalingud teoses „Trois chansons de Charles d’Orleans“, nüüdismuusika keerukas partituur Berio loos „Cries of London“ ja Kanada helilooja Schaferi efektne eksperimentaalne „Epitaph for Moonlight“. Eesti heliloojatelt esitati Kreegi „Maga, maga, Matsikene“ ning Eesti rahvapärimusi ja traditsioone tutvustavad Tormise „Eesti kalendrilaulud“ ja „Raua needmine“.
Programm näitas ka EFK navigeerimisoskust eri stiilides ja vokaalset võimekust nii koorina kui ka solistide esituses, kelleks olid Mirell Jakobson, Rainer Vilu, Annely Leinberg, Marianne Pärna, Kim Sargsyan, Danila Frantou, Marie Roos, Cätly Talvik, Toomas Tohert, Geir Luht ja Yena Choi. Publik elas esinemisele emotsionaalselt kaasa.
Pärast kontserti tänasid koori vastuvõtuga Eesti suursaadik Hiinas Hannes Hanso ja konsul Kristiina Raidla-Puhm.
Uus päev lennutas koori Shanghaisse ning järgmise 26 tunni jooksul anti 3 kontserti. Kaks neist toimusid Shanghai International Arts Festivalil – samal õhtul esineti Shanghai kontserdimajas ning järgmisel hommikul vabaõhulaval.
Aasia kuulsaim festival
Kui Macau festivali peetakse kammerlikuks eliitfestivaliks, siis Shanghais korraldatakse Aasia kuulsaimat ja suurejoonelisimat festivali, kus ihaldavad esineda artistid kogu maailmast. Keskendudes eelkõige etenduskunstidele, toimub siin viie nädala jooksul üle 500 etenduse ja kontserdi. Prestiižikas festival on hästi nähtav ka linnapildis mastaapsete plakatite ja massiivse reklaamikampaaniaga.
Pisut kuivemapoolse akustikaga saal Shanghai kontserdimajas meenutas oma kaarja ruumilahenduse ja rõdudega ning sametiste istmetega traditsioonilisi Euroopa ooperimaju. Algselt ehitati see draamateatriks (avati 1935) ning kohandati hiljem ümber kontserdimajaks. Põneva faktina peab lisama, et 2007. aastal uuenduskuuri käigus nihutati hoonet 66 meetri võrra, et kaitsta seda linnaliikluse vibratsiooni eest.
Julged austusavaldused
Kohe järgmisel hommikul esines EFK kontserdimaja kõrvale ehitatud Art Space’i nimelisel vabaõhulaval. Tasuta kontserdile joosti sõna otseses mõttes tormi, sest kohe festivali ala avanedes tunglesid külastajad endale paremaid kohti haarama. Tunni aja jooksul kõlas vaid Eesti muusika, Tormise „Eesti kalendrilaulud“. Suured ekraanid võimaldasid jälgida esinemise igat nüanssi, tehti ka voogedastust. Pärast kontserti ei häbenenud hiinlased oma austust esinejatele intensiivselt avaldada, Tõnu Kaljuste ja lauljad haarati austajate ringi, tehti selfisid, dirigendilt küsiti autogramme, kuniks festivalitiimil tuli dirigent kui rokkstaar fännide piiramisrõngast vabastada.
Veel samal õhtul pärast 300 kilomeetri läbimist bussi ja rongiga anti turnee viimane kontsert Nanjingi Jiangsu Suures Teatris, mis võlus suursuguse dünaamilise sise- ja välisarhitektuuriga. Saali akustika, mille projekti tegi Marshall Day Acoustics (teinud muuhulgas akustilise lahenduse ka Pariisi Filharmooniale) pani aga ahhetama nii lauljad kui dirigendi.
Turnee korraldas Suurbritannia agentuur Inermusica, Alex Benn ja Yilia Huang.
Nanjingis oli parim saal, kus olen esinenud
Tõnu Kaljuste, EFK peadirigent
On hea meel, et kõik lauljad püsisid kogu reisi vältel terved! Kogesime, kui tähelepanelikult publik kuulas maailma koorimuusikat, Sibeliuse, Berio, Debussy, Schaferi, Kreegi teoseid, ja kui vaimustatud nad olid Tormise muusikast.
Meie solistid olid tasemel. Ettevaatlikuks tegi vabaõhukontsert, kuid see kujunes väga heaks – tehniline lahendus, ekraanid ja korralik helivõimendus olid väga professionaalselt teostatud. Väga eriline saal oli Nanjingis. Kogetu põhjal võin öelda, et see oli parim saal, kus olen esinenud – haruldane kõigile, muusikud kuulevad üksteist, kuulajatele nauding. Carnegie on minevik, isegi Euroopa parim Elbphilharmonie on eilne päev… Me võitsime hiinlaste südamed, seega, oli menukas turnee!
Enam ei jutustatud saalis kõva häälega lugude vahel
Henry Tiisma, EFK laulja alates 2009. aastast
Koos kammerkooriga väisasin Hiinat viimati 2016. aastal. Seekord jätkus positiivseid üllatusi küllaga! Silma ei jäänud ühtki kurikuulsat laserit, millega saalitöötajad varem jahtisid nutifone seiravaid kuulajaid. Hilinejaid lubatakse saali, kuid see toimus alati lugude vahel ning püüdlikus vaikuses. Ei jutustatud enam saalis kõva häälega lugude vahel. Jäi mulje, et publiku ootused ja teadmised Euroopa koorimuusikast on väga kõrgel tasemel. Loomulikult pole kahanenud himu saada jäädvustatud ühele pildile meiesuguste eksootiliste külalistega. Loodan, et järgmisest ringreisist lahutab kammerkoori vähem aega kui viimasest!
Hääle turgutamine on omaette teadus – appi tulevad kolleegid ja siidisall
Anni Marie Rea, EFK laulja alates 2023. aastast
Minu jaoks oli see esimene turnee Hiinas. Sealne publik kindlasti erineb Euroopa, aga eriti USA publikust oma distsiplineerituse ja viisakusega. Väga tore oli näha igas vanuses kuulajaid, igal kontserdil istus esimestes ridades ka mõni algkoolilaps, kes tähelepanelikult pika kontserdi lõpuni kuulas. Ja muidugi on Eestist nii kaugel alati tore üllatus (taas)näha tuttavaid ja pühendunud fänne, kes õhinaga koori ja dirigenti kontserdimaja tagauksel peale kontserti ootavad.
Mida kontsert edasi, seda paremaks läks saalide akustika, eraldi ära märkimist väärib Nanjingi kontserdimaja. Hea akustikaga saalis, kus kuuled kolleege ja tajud, et ka publikuni saalis jõuab ilus ühtlane kõla, on minu jaoks tunduvalt lihtsam laulda kui puhanud häälega keerulises akustikas.
Pikal tuuril on terve püsimine ja hääle turgutamine omaette teadus – hääle suur vaenlane on konditsioneer, kannan alati kaasas siidisalli, mida vajadusel kaela panna. Oluline on palju magada – soetasin pikkadeks reisideks mugava kaelapadja ja ajavahega aitab toime tulla melatoniin. Keerulisel hetkel tulevad alati appi kolleegid, üks laenab kurguvalu ennetamiseks joodilahust ja teine jagab nippi, kuidas käituda, kui laval tahab aevastus peale tulla – tuleb suruda pöidla küüs tugevalt väikese sõrme küüne alla.