极目新闻
Chat GPT tõlge allpool
演出地点：琴台音乐厅
演出：爱沙尼亚爱乐室内合唱团
结算时自动优惠票价
他们中最早的是克劳德·德彪西（Claude Debussy），他于20世纪初在法国工作，是当时出现的现代音乐语言的首批且最具影响力的开创者之一。
卢西亚诺·贝里奥（Luciano Berio）代表了20世纪中期意大利发展起来的现代主义风格，他的声乐作品在当时是全新的。
让·西贝柳斯（Jean Sibelius）身处19世纪末20世纪初，是北欧小国芬兰民族音乐风格的奠基人，也是20世纪最伟大的交响乐作曲家之一。
两位作曲家代表了芬兰人的亲缘民族——爱沙尼亚人：西里卢斯·克雷克（Cyrillus Kreek）和韦廖·托尔米斯（Veljo Tormis）——这两位大师将其音乐创作与民间音乐紧密相连。
雷蒙德·默里·谢弗（Raymond Murray Schafer）代表了一个完全不同的洲——北美大国加拿大，并且在入选作曲家中，他是培育了最新颖、最非传统音乐语言的一位。
曲目介绍
让·西贝柳斯从其职业生涯伊始就在芬兰音乐中占有特殊地位，他是这个北欧小国的第一位伟大作曲家。由于当时芬兰尚无高等音乐教育，他前往德国学习，正是在另一种文化的背景下，他受到民族主义思想的启发，并迅速成为芬兰在这一领域无可争议的领袖。他的《第一交响曲》于1892年首演，是芬兰音乐史上的关键事件——这是他的第一部大型作品，也是当时芬兰创作出的最有力的作品。西贝柳斯成为20世纪最伟大的交响乐作曲家之一：他作品的核心是七部交响曲和各种其他交响乐作品。他的《小提琴协奏曲》以及基于芬兰民间传说主题的交响作品尤其受人喜爱，《芬兰颂》也是如此，它讲述了他祖国的故事。
《恋人》（于1894年创作）基于民间传说中的文本。这部作品立即受到了观众的热烈欢迎，因为它被视为芬兰合唱音乐中全新事物的开端——一部真正的芬兰作品，明显区别于当时的曲目。尽管《恋人》对当时的合唱团来说很难演唱，但这并未阻止它被频繁演唱，这反过来增加了西贝柳斯的声誉并为他带来了新的委托。这部作品异常优美，具有精妙的和声和看似受民间音乐影响的如歌旋律，其特性具有明显的芬兰风格。歌词中，一个年轻人寻找他的爱人：我的爱人在哪里，她在何处漫步？我的乐器在呼唤，却没有回应。这里我的爱人曾踏足，那里是她休息过的石头。于是：晚上好，我最亲爱的！跳舞吧，跳舞吧，我的小鸟！拥抱我，亲吻我！再见，我的爱人！
卢西亚诺·贝里奥是20世纪最迷人的作曲家之一，一位伟大的实验者。他的《交响曲》（Sinfonia, 1968）被认为是20世纪的里程碑作品之一。他是一位将许多创新引入音乐的作曲家。他的特殊兴趣之一是声乐音乐。在20世纪60年代，他发展了自己独特的声乐风格，不仅从诗歌的角度，还从结构、语音和语义的角度审视文本。此外，他还是电子音乐的先驱作曲家之一，并曾担任世界闻名的巴黎电子音乐中心（IRCAM）的主任。
本曲为八声部（两位女高音、两位女低音、两位男高音和两位男低音）而作，是1974年为国王歌手合唱团（King’s Singers）所写的一首早期作品的改编。在这个新版本中，《伦敦的呼喊》变成了一个由七首具有民间特性的声乐作品组成的短套曲，其中简单的乐曲与更精细的乐曲有规律地交替出现。第一和第三首“呼喊”使用相同的文本。第五首“呼喊”是第一首的完全重复。第七首作品，“呼喊中的呼喊（叫卖）”（Cry of Cries），是对前面“呼喊”的评论。当它承接了它们的旋律与和声特性时，也在音乐上远离它们，如同遥远的回响……整体而言，这个短套曲也可以被当作一次音乐特性刻画和戏剧化的练习来聆听。文本选自古老的伦敦街头小贩著名的叫卖声。贝里奥在这个套曲中使用了一些扩展的声乐技巧，包括沉重的呼吸声、哼鸣以及闭着门牙演唱。演唱者还需要以“器乐化”的方式演唱，不使用颤音，尽管这要求表演者具备高度精湛的技艺。
·德彪西是20世纪初最重要的作曲家之一，也是所谓音乐印象主义（即在音乐中传达印象的艺术）的先驱。德彪西显著地独立于任何传统，并创造了一种高度原创的音乐语言，拥有全新的结构、音色、形式和其他元素。对他而言，音乐的细微差别——色彩、情绪、感觉和氛围——比浪漫主义的宏大情感更为重要。他也受到亚洲国家使用的音阶和音乐体系的启发。所有这一切在20世纪初都是全新且独特的。
《三首奥尔良查理之歌》是德彪西为无伴奏合唱创作的作品，歌词采用中世纪诗人查理·奥尔良公爵的诗歌。德彪西于1898年写了第一和第三首歌，并于1908年完成了第二首。这三首诗在主题上没有关联。《三首歌曲》是他唯一为无伴奏合唱创作的作品。在他的作品中，他运用了可追溯至几个世纪前的技巧。第一首歌中，赞美了一位异常美丽的女子和她的美貌。第二首歌中，一个年轻人在睡梦中听到鼓声，但决定不予理会继续睡觉。第三首歌中，冬天受到责备：夏天和春天是友善和令人愉快的，但冬天这个老无赖应该被赶走。
4. 雷蒙德·默里·谢弗（1933-2021）：月光墓志铭
雷蒙德·默里·谢弗是一位加拿大作曲家、作家，谢弗不使用传统的欧洲记谱法，而是图形谱（graphic notation）的实践者，在这种记谱法中，要演奏的音乐是被“画”出来的，而不是用传统的音符头书写的。
《月光墓志铭》是这种方法的代表——其乐谱的部分几乎可以被剪下来，装裱起来挂在墙上，因为它在视觉上非常引人注目。同时，谢弗的作品比大多数用图形谱写的作品更连贯、更精确地可被诠释。作曲家曾说：“《月光墓志铭》是一首为青年合唱团创作的练习曲，一次听觉训练，因为歌手必须学会从任何给定的音高通过音程来定位他们的音高”，演出中也可以选择性地使用打击乐器。
5. 西里卢斯·克里克(1889-1962):睡吧，睡吧，小玛茨（爱沙尼亚民谣）
西里卢斯·克雷克属于爱沙尼亚第一代专业作曲家，他们不得不在国外学习音乐，因为当时他们的祖国尚未建立高等音乐教育机构。为此，他去了当时俄罗斯帝国的首都圣彼得堡，那里离爱沙尼亚边境相当近，并拥有一所著名的音乐学院。那里主要的作曲教师、著名作曲家尼古拉·里姆斯基-科萨科夫高度重视民间音乐，并教导他的学生尊重民间音乐并将其融入自己的创作中，就像他本人所做的那样。回到爱沙尼亚后，克雷克逐渐成为一位受人尊敬的合唱指挥和音乐教师，并创作了大量风格多样、令人兴奋的合唱音乐，其中大部分基于民歌。作为民间传统的热心爱好者，克雷克还直接从民间收集歌曲，后来他以极大的想象力将这些歌曲用于自己的创作中。
《睡吧，睡吧，小马茨》（创作于1922年）基于一首简单的、只有两个音的古老民谣曲调——一首摇篮曲。这首歌是唱给小马茨听的。它是为了纪念作曲家的一位好友而写，那位好友是一位非常有才华的音乐家，不幸英年早逝。
—中场休息—
6. 韦利约·托尔米斯（1930-2017）:爱沙尼亚季节歌谣（基于爱沙尼亚民俗的三组套曲）
爱沙尼亚作曲家韦廖·托尔米斯主要以合唱作曲家而闻名。他先在塔林开始学习作曲，后毕业于莫斯科音乐学院的作曲专业。学业结束后，在塔林音乐学校短暂担任音乐理论和作曲教师期间，托尔米斯将当时在苏联并不广泛流传的新音乐介绍给他的学生，做出了重要贡献。托尔米斯众多的合唱作品主要基于民歌。除了爱沙尼亚民歌，他还使用了其他芬兰-乌戈尔民族的民歌旋律。
如果说在20世纪60年代上半叶，托尔米斯用现代手法处理民歌那么1967年完成的大型套曲《爱沙尼亚季节民谣》带来了作曲家对民歌曲调态度的转变。就在那时，他找到了作为作曲家的“属于自己的位置”，这成为他余生创作的核心。《爱沙尼亚季节民谣》这个由五个子套曲组成的系列，与爱沙尼亚民间日历的节日相关联，正是爱沙尼亚民歌的重要代表——鲁尼歌，它是非常古老的爱沙尼亚民间诗歌和歌唱传统，其价值恰恰在于其旋律、重复性和非功能性的和声。“不是我使用民歌曲调;是民歌曲调使用我。” 这是作曲家关于民歌在其作品中作用的著名言论。
《秋千之歌》（最先完成，创作于1966年底）与民间日历相关，在春天演唱——在南部是复活节，在北部是从圣灵降临节到仲夏节。在那里，年轻男子会在村庄绿地上搭建一个坚固的秋千（可以容纳两对或六对人），村里的少女（尤其是“第一次荡秋千的人”）会给他们带来礼物。荡秋千这项与太阳崇拜相关的活动，伴随着歌唱、民间乐器的演奏和舞蹈。从主题上看，秋千歌既涉及上述仪式歌曲——呼唤他人来荡秋千，嘲笑那些不愿意的人；为秋千上的人和帮忙推秋千的人请求秋千——范围也从抒情性的（1,3,5）到史诗性的（2,6）。
《狂欢节之歌》与古老的雪橇滑行和念咒习俗有关——这发生在二月末三月初，冬季仍未离去，积雪覆盖地面，冰封水面——人们普遍相信，雪橇滑行的距离越长，亚麻就会长得越高。“Lina liugu, pikka kiudu”（为亚麻滑行，为了长长的纤维！）的呼喊声会回荡着，随着时间的推移，这些呼喊发展成了歌曲：邀请每个人加入，嘲笑那些不愿意的人，并祝愿亚麻有好收成。
《夏至节之歌》与庆祝春季田间工作结束和割草开始的仲夏节（6月24日）有关。纯粹的爱沙尼亚习俗是在仲夏前夜点燃篝火，一处篝火的光芒可达另一处；人们相信这光芒能促进谷物和草的生长。篝火整夜燃烧（在北方的夜晚非常短暂）；人们会（主要）食用奶制品、喝酒、玩游戏、围着篝火唱歌跳舞。并且从火上跳过去。仲夏歌曲绝对算是仪式歌曲；有些歌曲是向雅尼致辞的——他到来的原因（4）、他的到来（5）、以及他带来的东西（7）。也唱与仲夏没有直接关联的歌曲（3），而火的咒语（6）并不仅仅与仲夏及其篝火有关。
7. 韦利约·托尔米斯（1930-2017）：铁之呐喊
《铁之呐喊》（创作于1972年）是韦廖·托尔米斯最著名的作品之一。作曲家曾这样谈论他的作品：“《铁之呐喊》的想法在我脑海中存在了多年，直到我在一个迷人的重复固定音型（ostinato）和萨满鼓（民间鼓）的伴奏中为它找到了完美的形式。我将这些元素与现代合唱技巧相结合。作品的构思源于古老的信仰，即为了获得对某种物质或非物质事物的力量，人们需将该事物的知识传达给该物体本身。因此，向铁本身描述和解释铁的诞生是仪式过程的一部分。举行这个魔法仪式是为了约束隐藏在铁内部的邪恶。人类创造的每一件事物，当在不尊重生命的情况下被使用时，都可能转而反对人类自身。奥古斯特·安尼斯特（August Annist）用爱沙尼亚语创作的歌词基于芬兰史诗《卡勒瓦拉》（Kalevala）中的仪式语言，而当代爱沙尼亚诗人保罗-埃里克·鲁莫（Paul-Eerik Rummo）和扬·卡普林斯基（Jaan Kaplinski）则添加了来自现代现实的元素。”
*********************
Kohustuslik lugemine · Teoste tutvustus｜Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontsert
Jimu News
2025-10-22 13:40
Chutian Metropolis Daily ametlik konto
10. oktoobril juhatab peadirigent Tõnu Kaljuste üht „maailma kümnest parimast koorist“ — Eesti Filharmoonia Kammerkoori — Qintai kontserdimaja lavale, tuues kuulajateni Sibeliuse, Berio, Debussy, Tormise ja teiste silmapaistvate heliloojate loomingut.
Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontsert
2025. aasta 30. oktoober, neljapäev, kell 19:30
Toimumiskoht: Qintai kontserdimaja
Dirigent: Tõnu Kaljuste
Esitajad: Eesti Filharmoonia Kammerkoor
— QR-koodiga pilet — kassas rakendub automaatne soodustus
— Alla 1 m pikkused lapsed saali ei pääse; üle 1 m lapsed pääsevad piletiga
Selle kontserdi kavas on peamiselt 20. sajandil loodud koorimuusika ning peaaegu kõik heliloojad on elanud ja töötanud Euroopas.
Kõige varasem neist on Claude Debussy, kes tegutses 20. sajandi alguses Prantsusmaal ning oli uusmodernistliku muusikakeele üks esimesi ja mõjuvõimsamaid uuendajaid.
Luciano Berio esindab 20. sajandi keskpaiga Itaalia modernismi — tema vokaalteosed olid tollal revolutsioonilised.
Jean Sibelius tegutses 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses. Ta on Soome rahvusliku stiili rajaja ja üks sajandi suurimaid sümfoonikuid.
Eestlaste — soomlaste hõimurahva — esindajad on Cyrillus Kreek ja Veljo Tormis, kaks meistrit, kes sidusid oma muusika tihedalt rahvatraditsiooniga.
Raymond Murray Schafer pärineb sootuks teisest maailmajagust — Põhja-Ameerikast, Kanadast — ning on heliloojatest kõige radikaalsema, ebatraditsioonilisema muusikakeelega.
Heliloojate ja teoste tutvustus
1. Jean Sibelius (1865–1957): Armastajad
Sibelius on algusest peale olnud Soome muusika keskne tegelane — riigi esimene suur helilooja. Kuna Soomes polnud kõrgemat muusikaharidust, õppis ta Saksamaal, kus teda mõjutas rahvuslik mõtteviis. Tema Esimene sümfoonia (1892) tähistas Soome muusika ajaloos murrangut.
„Armastajad“ (1894) põhineb rahvapärasel tekstil ja tähistas uut peatükki Soome koorimuusikas — esimest tõeliselt „soomelikku“ teost. Kuigi lugu oli kooride jaoks keeruline, sai see kohe populaarseks. Teos on imekaunis, täpse harmoonia ning laulva, rahvaviisist mõjutatud meloodiaga.
Sõnum: noormees otsib oma kallimat. Lõpus hüüab ta:
„Head õhtut, mu armsaim! Tantsi, mu väike lind! Kallista mind, suudle mind! Jäta hüvasti, mu armastus!“
2. Luciano Berio (1925–2003): Londoni hüüded
Berio oli 20. sajandi üks kõige põnevamaid ja uudishimulisemaid heliloojaid, eriti vokaalmuusikas. Tema „Sinfonia“ (1968) on sajandi tähtteoseid.
Ta uuris teksti mitte ainult poeetiliselt, vaid ka struktuuri, helivärvi ja tähenduse kaudu. Samuti oli ta elektroonilise muusika pioneer.
„Londoni hüüded“ on algselt loodud King’s Singersile, hiljem töötas Berio selle ümber kaheksahäälseks a cappella teoseks. See koosneb seitsmest lühikesest, rahvalaululiku iseloomuga häälepõhisest palast, kus lihtsad ja keerukamad lõigud vahelduvad. Viimane osa „Hüüdude hüüd“ kommenteerib eelnevaid ning toimib nagu kauge kajana.
Tekstid pärinevad vanadelt Londoni tänavakauplejatelt — hüüded, millega nad möödujaid kutsusid.
Helilooja kasutab laiendatud vokaaltehnikaid: tugevad hingamised, lahtiste hammastega laulmine, sumisemine ning „instrumentaalne“ laulmine ilma vibrato’ta.
3. Claude Debussy (1862–1918): Kolm Orléansi Charles’i laulu
Debussy oli modernse muusika suur uuendaja ja muusikalise impressionismi rajaja. Tema teoses on keskne toonivärv, atmosfäär ja emotsiooni nüansid.
„Kolm laulu“ (a cappella) põhinevad keskaegse poeedi Orléansi Charles’i tekstidel. Esimene ja kolmas laul valmisid 1898. aastal, teine 1908. aastal. Need ei moodusta ühist narratiivi.
Esimene laul — kauni naise kiitus.
Teine — noormees kuuleb und katkestavat trummi, kuid otsustab edasi magada.
Kolmas — talve hurjutamine: kevad ja suvi on sõbralikud, talv tuleks välja ajada.
See on Debussy ainus a cappella kooriteos ning kasutab iidseid polüfoonilisi võtteid.
4. R. Murray Schafer (1933–2021): Kuuvalguse epitaaf
Kanada helilooja Schafer kasutas sageli graafilist noodikirja — muusikat „joonistatakse“, mitte ei kirjutata traditsiooniliste nootidega.
„Kuuvalguse epitaaf“ on tema graafilise notatsiooni kuulsamaid näiteid — partituuri tükid näevad välja nagu kunstiteosed. Samas on teoses rohkem tõlgendusselgust kui enamikus graafilistes partituurides.
Schafer ise ütles:
„See on noortekoorile mõeldud kuulmistreening — lauljad peavad õppima leidma õiget kõrgust intervallide abil.“
Soovi korral võib kasutada löökpille.
5. Cyrillus Kreek (1889–1962): Maga, maga, Matsuke (Eesti rahvalaul)
Kreek kuulub esimeste Eesti professionaalsete heliloojate hulka. Haridust omandas ta Peterburis, kus teda mõjutas Rimsky-Korsakovi rahvamuusikakäsitlus: austus, uurimine ja rahvaviiside kasutamine.
Tagasi Eestisse naasnuna sai Kreekist hinnatud koorijuht ja pedagoog, kelle suur osa loomingust põhineb rahvalauludel. Ta kogus ise rahvalaulu otse rahva seast.
„Maga, maga, Matsuke“ (1922) põhineb lihtsal kahetaktilisel iidsel meloodial — hällilaulul — ning on kirjutatud ühe noorelt lahkunud muusiku mälestuseks.
— Vaheaeg —
6. Veljo Tormis (1930–2017): Eesti kalendrilaule (kolm tsüklit eesti rahvatraditsioonil põhinevat muusikat)
Veljo Tormis on tuntud kui üks olulisimaid kooriloojaid. Ta õppis Tallinnas ja Moskva konservatooriumis ning tõi oma õpetajakarjääri jooksul Eesti muusikasse palju uuenduslikku.
Tema kooriloomingu aluseks on rahvaviisid — nii eesti kui ka teiste soome-ugri rahvaste omad.
-
aastal loodud „Eesti kalendrilaulud“ tähistasid heliloojale uue, küpse stiili alguspunkti. Viis tsüklit põhinevad vanadel rahvakalendri pühadel ja eriti regilauludel, mille jõud peitub korduses, meloodias ja erandlikult mittekõlalises harmoonias.
Tormis:
„Ei ole nii, et mina kasutan rahvalaulu — rahvalaul kasutab mind.“
„Kiigelaulud“ (1966)
Kevadpühade laulud, kus küla noored ehitasid suure kiige ning laulud kutsusid kiikuma ja pilkasid neid, kes ei tulnud.
„Mardilaulud / vastlalaulud“
Põhineb vana kombe uskuda, et kelgu libisemise pikkus ennustab lina pikkust:
„Lina liugu, pikka kiudu!“
Kaasa kutsuvad laulud ja naljalaulud.
„Jaanilaulud“
Seotud suvise pööripäeva ja jaanitulega, mille valgus pidi tagama hea viljakuse. Lauldi Jaanile, lauldi tuld kiitvaid loitse ja tantsiti lõkke ümber.
7. Veljo Tormis (1930–2017): Raua needmine
„Raua needmine“ (1972) on Tormise tuntumaid teoseid. Helilooja sõnul:
„Teose idee oli mul kaua peas, kuni leidsin täiusliku vormi — šamanitrummi ja korduva ostinato kaudu. See ühendab iidset maagilist traditsiooni ja modernset koorikäsitlust.“
Tekst põhineb Kalevala raualoitsul (August Annist), millele lisanduvad kaasaegsete eesti poeetide Paul-Eerik Rummo ja Jaan Kaplinski tekstid.
Loitsu eesmärk on „raua taltsutamine“ — et inimene ei kasutaks oma loodut eluvaenulikult.