Petra Hajska / Praha kevadfestival
Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tõnu Kaljuste olid 15.-21. maini turneel Euroopas, kus anti kontserdid Arvo Pärdi loominguga väljapaistvates kontserdipaikades – Müncheni Prinzregententheater’is, Berliini Filharmoonia kammersaalis, muusikafestivalil „Praha kevad“ Rudolfinumi kontserdimajas ja Dresdeni muusikafestivalil Martin Lutheri kirikus.
Saalid olid kõikjal välja müüdud ja kontsertidest sai osa ligi 5000 inimest, kes tänasid esinejaid tormise aplausiga püsti seistes. Esinemistele ilmus meedias palju positiivset vastukaja.
Turneele võeti kaasa kaks a cappella kava Arvo Pärdi teostega: „Berliin missa“, „Magnificat“, „Nunc dimittis“, „The Deer’s Cry“, „Summa“, „Dopo la vittoria“, „7 Magnificat-Antiphonen“, „Which Was the Son of …“, „Da Pacem Domine“, „Drei Hirtenkinder aus Fátima“, „Littlemore Tractus“, „Veni, creator Spiritus“ ning osad Pärdi ulatuslikumast a cappella teosest „Kanon pokajanen“. Koori kõrval laulsid solistipartiisid Annika Lõhmus (sopran), Marie Roos (sopran), Yena Choi (sopran), Marianne Pärna (alt), Cätly Talvik (alt), Danila Frantou (tenor) ja Henry Tiisma (bass). Praha ja Dresdeni kontsertidel tegi kaasa Kadri Toomoja orelil.
Turnee esimene kontsert anti juugendstiilis Müncheni Prinzregententheater’is, mis on ehitatud eelmise sajandi esimestel aastatel Bayreuthi ooperimaja eeskujul ning on kujunenud Baierimaa muusika- ja eelkõige ooperielu keskuseks.
Kontserdijärgses arvustuses kirjutab Michael Stallknecht Süddeutsche Zeitung’is (18.05): „Esituse täpsus on laitmatu, kuni üksikute konsonantideni välja, ka kõik dissonantsid on välja kuulatud. Kaljuste dirigeerib vaoshoitult – Pärdi muusika ei taotle emotsionaalset läbielamist, vaid mõtisklust. Sellest lähtuvalt laulab kammerkoor selgelt, vähese vibraatoga, kuid mõjuvalt, eriti forte’s, mis saavutab pingestatud tiheduse. Kõla jääb seejuures alati ühtlaseks, jättes ruumi igale lauljale ja mitte ainult soolodes, vaid ka säravate sopranite ja sügavate basside puhul. Nagu oleks kokku lepitud, ei katkesta publik kummaski kontserdipooles teoseid aplausiga – see annab kontserdile peaaegu jumalateenistuse meeleolu ja võimaluse täielikuks keskendumiseks. Ilmselt on just süvenemine see, mida inimesed tänapäeva neurootilises maailmas Arvo Pärdi juurest otsivad ja leiavad.“
Saksamaa pealinnas esineti kuulsa Berliini Filharmoonia kammersaalis, mille akustikas kõlas koor säravalt ja kirkalt, lubades muusikutel selgelt välja joonistada lugude teksti ja sõnumi ning kuulajal tajuda tundliku interpretatsiooni igat peenemat nüanssi. Berliini Filharmoonia oli esimene kontserdimaja, kus ehitati nö vineyard-stiilis saal astmeliselt tõusvate publikuridadega ümber lava, ja mis sai eeskujuks paljudele teistele kaasaegsetele kontserdisaalidele.
Urmo Kohv vahendas oma muljeid kammerkoori kontserdist ERRi kultuuriportaalis: „/…/ Väärikate ja väljapeetud sammudega viib ta [toim. Tõnu Kaljuste] publiku põnevale retkele, kus jätkub avastamisrõõmu isegi kogenud Pärdi kuulajale. Dirigent ja koor hoiavad kuulajat pidevas liikumises ning juhivad teda mööda endi märgistatud maagilist rada sihile, kus üheskoos ollakse tunnistajaks millegi uue, puhastava ja ülendava sünnile. Ja see on alati olnud Arvo Pärdi muusika ülim hüve ja eesmärk – äratada ja vabastada kuulaja vaim./…/“
Saksamaalt tehti põige Tšehhi, kus esineti klassikalise muusika festivalil „Praha kevad“, mida sel aastal peetakse 80. korda. Eesti Filharmoonia Kammerkoori jaoks oli see esimene kord üles astuda sellel Euroopa ühel mainekamal suursündmusel ning festivali kontserdimajas Rudolfinumis, kus kammerkoori esinemisest tegid otseülekande Medici.tv ja Tšehhi raadio. Vltava jõe kaldal asuv neorenessansi stiilis Rudolfinum, mis avati 1885, on oma nime saanud Austria troonipärija ertshertsog Rudolfi järgi. Hoonet on kasutatud ka Tšehhi parlamendi istungiteks ning praegu on see Tšehhi Filharmooniaorkestri kodu. Eesti Filharmoonia Kammerkoor esines festivali Dvořáki-nimelises peasaalis, mis on üks vanimaid kontserdisaale Euroopas.
Pärast kontserti kirjutas Alex Švamberk väljaandes Novinky.cz (20.05): „/…/ Õhtu oli eriline ka dramaturgiliselt, kuna teosed oreli saatel (organist Kadri Toomoja) vaheldusid a cappella lugudega. Üks õhtu mõjuvamaid teoseid „Berliini missa“ oli põimitud teiste teostega, kuid kontsert mõjus siiski terviklikult – Pärdi muusika on mitmetahuline, kuid sellel on ühine tuum. Kontserdi lõpetas „Meie Isa palve“ seades koorile ja klaverile. Lõpuaplausi ajal tõus publik püsti ja koor esitas lisaloo. Pärdi muusika on Tšehhis hästi tuntud, seda on esitanud mainekad koosseisud nagu The Hilliard Ensemble ja Gidon Kremeri Kremerata Baltica. Kuid Eesti Filharmoonia Kammerkoor kinnitas oma teisel kontserdil Prahas veelkord oma erakordset kvaliteeti ja tundlikkust Pärdi muusika ning õhtu dramaturgia osas, mis näitas helilooja loomingut erakordselt laias ulatuses.“
Turnee lõpetas kontsert Dresdeni muusikafestivalil Martin Lutheri kirikus, kus kirikuvõlvid lisasid õhtule ülevust ja pühalikkust veelgi, võimendades Arvo Pärdi muusika mõju ning vaimsust.
Fotogalerii turneelt: https://drive.google.com/drive/folders/1RVNJMm_quDTfb4ebWnBbBdoZfSsbRsfv?usp=sharing
Autorid: Evgenia Gapon / Konzertdirektion Hans Adler, Petra Hajska / Prague Spring Festival, Anneli Ivaste
***********
ARVO PÄRT 90
Eesti Filharmoonia Kammerkoori turnee 15.–21. mai 2025
Dirigent Tõnu Kaljuste
16.05 Müncheni Prinzregententheater
18.05 Berliini Filharmoonia kammersaal
19.05 festival „Praha kevad“, Rudolfinum
20.05 Dresdeni muusikafestival, Martin Lutheri kirik