13. oktoobril toob Tõnu Kaljuste kuulajate ette Eesti muusikakultuuri tüviteksti Rudolf Tobiase «Joonase», mis kõlab eesti keeles ja nii nagu helilooja selle muusika kirjutas. Kontserdile eelneval nädalal oratoorium salvestatakse.
«Joonase lähetamine» või «Joonas», kas see on sama teos või mis neil kahel vahet?
«Tõnu Kaljuste eesmärk on minna tagasi algallikate juurde, võttes aluseks originaalkäsikirjad ja helilooja tütre Silvia Tobiase 1970. aastal tehtud ümberkirjutuse. Tekstikriitilised valikud on põhimõttelised: ühel pool Rumesseni arusaam, et Tobiase orkestratsioon on lünklik, mistõttu vajas ühtlustamist ja täiendamist, teisal äratundmine, et käsikirjast vastu vaatav variant, ehkki täis beethovenlikke kõhklusi ja ümbertegemist, on mitte ainult mängitav, vaid isegi mõjusam,» selgitab muusikateadlane Aare Tool ajakirjas Muusika.
«Erinevuste loetelu võib tekitada mulje, nagu oleks «Joonas» midagi hoopis muud kui seni teada «Joonase lähetamine». Nii drastiline olukord siiski ei ole: üldmulje on loomulikult teistsugune, seda aga mitte ainult originaalversiooni ja Rumesseni redaktsiooni erinevuse, vaid ka Kaljuste interpretatsioonivalikute tõttu,» märgib Tool veel.
Teosesse kirjutatud sümbolid on pärit Vanast Testamendist ja jõudnud tänapäeva kultuuritarbijateni läbi erinevate eeposte. Joonas näitab inimestele, mis tegelikult on oluline – loodusseadused ja talupojamõistus. Ta võib olla pahur, kriitiline ning heidab rahvale üht-teist ette, sarnaselt nagu võime seda näha ka tänapäeval.
Tobiase «Joonas» jõuab seekord kuulajate ette nii nagu helilooja muusika originaalis kirjutas.
«Lisame eestikeelse teksti, mis pärineb Tobiase tütre Silvia Tobiase tehtud teose ümberkirjutusest. Helilooja soovile kodumaal teost eesti keeles esitada saime kinnitust mõned aastad8 tagasi, kui leidsime Silvia Tobiasest Eestisse jäänud kohvrist Rudolf Tobiase kirjutatud eestikeelse libreto mustandi,» ütles Rudolf Tobiase muusika uurija Mai Simson.
Teos jõuab kuulajateni Eesti mõistes kolossaalse koosseisu ehk 120 muusiku esituses. Laval on Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri laiendatud koosseis ja dirigent Tõnu Kaljuste; solistid Mirjam Mesak (sopran, Baieri Riigiooper), Kai Rüütel-Pajula (metsosopran), Mati Turi (tenor), Taavi Tampuu (Joonas, bariton) ja Raiko Raalik (bass, Rahvusooper Estonia) ning chorus mysticus koosseisus esinevad Maria Listra (sopran), Kadri Tegelmann (metsosopran), Endrik Üksvärav (tenor) ja Tamar Nugis (bass, Rahvusooper Estonia).
Rudolf Tobias oli Eesti esimene professionaalne helilooja. Tänavu tähistatakse tema 150. sünniaastat erinevate sündmustega Eesti kultuurimaastikul. Tähelepanu pälvivad ka Tobiase „Joonase“ kontserdi proovid, mida sel nädalal väisasid Kultuuriministeeriumi infopäeva raames Eestis resideeruvate välissaatkondade saadikud ja kultuuriinstituutide esindajad.
Tobiase oratooriumi «Joonas» kontsert toimub 13. oktoobril algusega kell 19 Tallinna Metodisti kirikus. Klassikaraadio teeb kontserdist otseülekande.
Oratooriumi «Joonas» salvestus- ja kontserdiprojekti peatoetajad on Selver ja Exmet. Toetajad on Kultuuriministeerium, Muusikalinn Tallinn, Nordnet, Kultuurkapital, Eesti Autorite Ühing, Ascar Tartu, Valge Klaar ja Scoremusic.
Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester ja Tõnu Kaljuste on aastaid ühiselt kontserte andnud nii Eestis kui ka kaugemal – Euroopast Austraaliani ja Aasiast Põhja-Ameerikani. Muuhulgas on esinetud maailma nimekates kontserdisaalides nagu New Yorgi Carnegie Hallis, Pariisi Filharmoonias, Hamburgi Elbphilharmonie’s jm. Kollektiivid on Eesti heliloojate loomingu sagedased esmaesitajad ja nende kontserdikavad on pälvinud kriitikutelt arvukalt kiidusõnu. Tõnu Kaljuste dirigeerimisel on mõlemad kollektiivid korduvalt esitatud Grammy nominatsioonile ning 2014. aastal pälviti Grammy auhinna Arvo Pärdi albumi «Adam’s Lament» (ECM) eest.