Üle mitme aasta korraldab Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK) taas ettelaulmise. Koroonapandeemia tõttu mitu aastat vahele jäänud kuulamine võetakse sel korral ette vabamas õhkkonnas, et julgustada lauljaid end näitama ja proovile panema. Professionaalsete koorilauljate põud on Eestis olnud vähese konkurentsi tõttu aktuaalne juba aastaid. Kevadisele ettelaulmisele oodatakse kõigi häälerühmade lauljaid, et koor saaks nende hulgast sobivad vajadusel kaasata suuremate koosseisudega eriprojektidesse. Kandideerimise tähtaeg on 13. märts, kuulamine toimub 21. märtsil.
EFK on kuulutanud välja kõigi häälerühmade lauljate konkursi. Keda oodatakse ette laulma?
Üle kolme aasta korraldab EFK taas kevadise kuulamise. Varem oleme kuulamisi korraldanud üle aasta või isegi igal aastal. Seetõttu on nüüd väga põnev tuttavaks saada lauljatega, kes selles valdkonnas tegutsevad ja soovivad ennast proovile panna, end arendada ja meiega koos musitseerida.
Nimetasid seda kuulamiseks, mitte konkursiks. Kas põhjusega?
Jah, tõepoolest, soovime selle teha mitteametlikumas atmosfääris, et inimestel ei tekiks lisapingeid ning nad saaksid kontsentreeruda vaid muusikale ja näidata end kõige paremast küljest. Seetõttu oleme palunud esitada vaid ühe kohustusliku pala, katkendi Johann Sebastian Bachi moteti „Singet dem Herrn ein neues Lied“ esimese koori partiist. Soololaulu asjus oleme jätnud vabad käed: see võib olla nii rahvalaul kui ka aaria, laulja võib valida just sellise žanri, milles end hästi tunneb.
Milliseid nõudmisi esitatakse EFK lauljale ning mille poolest erineb EFK laulja töö mõne teise heal tasemel koori liikme omast?
Ootame lauljaid, kel on muusikaline haridus ja vokaalne ettevalmistus, aga nii nagu iga eriala, nõuab ka professionaalse laulja teekond eelkõige pühendumist, annet ja tööd. Need, kes armastavad seda valdkonda ja soovivad kirglikult muusikaga tegeleda, saavad osa EFK elustiilist, kus kandev roll on enesearengul, enda väljendamisel muusika kaudu ning erialastel proovikividel. EFK laulja karjäär võib kujuneda võimsaks: saab esitada eri žanride ja ajastute muusikat ning ehk ka solistipartiisid, esineda eri rollides, loomulikult salvestada mainekate plaadifirmade kaubamärgi all.
Igaühest ei pruugi saada staari, kuid kollektiivi liikmena ning ühiselt muusikat tehes saadakse osa sünergiast, mis leiab väljenduse väga erilistes projektides ja kõrgetes sihtides. Musitseerimise kaudu on võimalik end teostada ning esindada ka meie väikese rahva suurt kultuuri rahvusvahelisel tasemel.
EFK graafik on tihe ning koori repertuaar ulatub kammermuusikast suurvormideni ja gregooriuse laulust nüüdismuusikani, sekka ooperitki. Lauljatel tuleb tunda eri ajastute muusikastiile, suuta kiiresti ümber orienteeruda barokilt romantismile või nüüdismuusikale ning olla erisuguste helikeeltega kohanemisel väga paindlik. See kõik eeldab partiide kiiret omandamist ning ka iseseisvat kodust tööd.
Viimaste aastate repertuaari mitmekesisusest saab tuua palju näiteid. Peale Arvo Pärdi ja Veljo Tormise muusika on EFK esitanud Vivaldi ja Händeli loomingut ning renessanssmuusikat Peter Phillipsi käe all, osalenud Tormise-Puuri ooperi „Lalli“ ning Wagneri ooperi „Tristan ja Isolde“ ettekannetel, samuti salvestanud Olivier Derivière’i muusikat videomängule. Viimasel hooajal on koor Eesti lavade kõrval esinenud Dublini kontserdimajas, Rhodose Theotokose kirikus, Oxfordi Kristuse kiriku kolledžis, Luxembourgi suures teatris ja mujal.
Kuna EFK osaleb klassikalise muusika tippsündmustel nii Eestis kui ka mujal maailmas ning jagab lava parimate orkestrite ja dirigentidega, siis peab koor olema vääriline partner. Siin on kohane võrdlus tippspordiga, mis eeldab järjepidevat pühendunud treenimist ja vormisolemist ning kus ei saa kvaliteedis järele anda.
Kas kuulamise edukalt läbinu pääseb EFK põhikoosseisu?
Siin on erinevaid variante. Pikemas perspektiivis on loomulikult soov teha heade lauljatega püsivalt pikaajalist koostööd, aga meil on palju kontserdiprojekte, kus vajame oma põhikoosseisule täiendust, et esitada suurvorme. Tahan rõhutada, et põhiline on laulja enda tahe teha tööd, musitseerida ning osaleda nii kodumaistes kui ka rahvusvahelistes suurprojektides. Kui esialgu jääb pisut vajaka vokaalsest ettevalmistusest, siis saame aidata arendada vokaalseid oskusi, igati toetada ning pakkuda võimalust võtta hääleseade tunde.
Ei tasu karta end näitama tulla, sest see ei tähenda veel, et sellega on otsustatud edasine töö, tulevik ja karjäär. Pigem soovitan seda võtta enese proovilepanekuna, millega võivad kaasneda mõned huvitavad tööpakkumised.
Kas on juba teada ka konkreetsed kontserdiprojektid, kus vajatakse lisalauljaid?
Üks suurprojekt tuleb sügisel, kui anname Rudolf Tobiase 150. sünniaastapäeva puhul kontserdi ja salvestame originaalkäsikirja järgi tema oratooriumi „Joonas“. Tulemas on ka Beethoveni loomingu ettekanded, kuhu vajame lisajõudu.
Oleme mitmel korral teinud kaasa mainekal Aix-en-Provence’i ooperifestivalil. Selleks suveks oleme juba leidnud lisalauljad Alban Bergi „Wozzecki“ projekti, mida juhatab Sir Simon Rattle. Aixi tulevastes ooperiprojektides vajame samuti lisalauljaid.
Konkursil osalemiseks avalduse esitamise tähtaeg on 13. märts ja ettelaulmine toimub 21. märtsil. Kui juhtub, et kuupäev ei sobi, kas saab ka muul ajal ette laulda?
Leiame kindlasti võimaluse kõik soovijad ära kuulata, ka konkursivälisel ajal. Seega tasub avaldus teele panna, kontaktisik on Mai Simson (mai.simson@epcc.ee). Ka mulle võib julgelt helistada, minu kontakti ja lisainfot kuulamise kohta leiab EFK kodulehelt www.epcc.ee.
Vaata veel: Sirp