Foto: Rene Jakobson

Esiettekandele jõudnud Tõnu Kõrvitsa „Tiibade hääl” on triloogia eelmiste osadega võrreldes kõige helgem. See on laul lendamisest, unistustest, julgusest ja tingimusteta armastusest

“Keegi ei lähe kunagi kaduma. Silmapiir vaid on uus,” laulis Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja mängis Tallinna Kammerorkester dirigent Risto Joosti juhatusel. Tõnu Kõrvitsa “Tiibade hääl” on esiettekandena kõlanud, teksti kirjutas Doris Kareva.

Galerii (fotod – Rene Jakobson): https://www.dropbox.com/sh/ts9qdc4eastsnp8/AAAOI1Rlch3MvcicYwzhQeJZa?dl=0

Teose juhatas sisse instrumentaalne avaosa “On the line” / “Ülemereühenduses”, kus soolovioolale (solist Laur Eensalu) on antud kogu teost iseloomustav ja ühendav muusikaline materjal – tõusvad ja laskuvad flažoletid ning trillerimotiiv nagu tiibade õõtsumine tuules. Seejärel alustas loo jutustamist koor – Eesti Filharmoonia Kammerkoor, solistid Marianne Pärna ja Mariliis Tiiter ning solistideansambel Hele-Mall Leego, Triin Sakermaa, Marianne Pärna ja Maarja Helstein.

Laupäeva õhtul Tallinna Jaani kirikus toimunud kontsert on järelkuulatav  Klassikaraadiost: https://klassikaraadio.err.ee/1608597712/kontserdisaalis-autoritund-tonu-korvitsa-tiibade-haal

Tõnu Kõrvitsa „Tiibade hääl“ on kolmas, viimane osa helilooja tunnustusi pälvinud triloogiast, mille esimene osa „Lageda laulud” on kirjutatud Emily Brontë ning teine osa „Sina oled valgus ja hommik” Cesare Pavese loomingu põhjal. „Tiibade hääl“ on 60-minutiline eestikeelne teos solistidele, koorile ja keelpillidele. See on inspireeritud USA lennunduspioneeri Amelia Earharti elust ja loomingust – esimesest naisest, kes lendas üle Atlandi (millest hiljuti möödus 90 aastat) ning kelle lennunduse ajaloos esmakordne ümbermaailmalend 1937. aastal katkes Vaikset ookeani ületades.

„Minu meelest sisaldub „Tiibade hääle” kvintessents Amelia mõttes: Julgus ja heldus on hingeõndsuse alus. See väärib meenutamist iga päev. Amelia kirjadest või luuletustest inspireeritud tekstidest ehk kõige krüptilisem, „Üks armastus” põhineb viimasel signaalil, mille Amelia teele saatis ja mis pärale ei jõudnudki,” ütleb Doris Kareva.

Tõnu Kõrvitsa sõnul on uus teos „Tiibade hääl“ triloogia eelmiste osadega võrreldes kõige helgem. „See on laul lendamisest, unistustest, julgusest ja tingimusteta armastusest,” ütleb helilooja.

Triloogia kaks esimest osa on pälvinud laialdast tähelepanu

“Lageda laulud” (Moor­land Elegies) tuli esmaettekandele 2015. aastal ning pälvis laialdast tähelepanu. Üheksaosalise koorile ja keelpillidele loodud tsükli eest sai helilooja Tõnu Kõrvits 2016. aastal Eesti riikliku kultuuripreemia. Eesti Kooriühing valis heliplaadi aasta koori­plaadiks 2017 ja NPR (National Public Radio, US) aasta parima kümne klassikalise muusika albumi edetabelis oli see kolman­dal kohal. Lisaks püsis plaat 2017. aasta suvel mitmeid nädalaid Amazoni klassikaplaatide müügiedetabeli tipus. 2018. aastal tunnustati „Lageda laule” aasta klassikaalbumi tiitliga ning 2019. aastal etendus teatris Vanemuine samanimeline ballett.

„Sina oled valgus ja hommik” (Sei la luce e il mat­tino), mille esiettekanne toimus mais 2019, on Tõnu Kõrvitsa sõnul otsekui sügavikust lauldud hümn elule ja armastusele. Selle heliplaat valiti pärast ilmumist Prantsuse maineka muusikaajakirja Classica kuu plaadiks ning 2021. aastal esitasid Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester teost Pavese tekstide sünnilinnas Torinos maineka MITO festivali publikule.

Nüüd alustas teekonda muusikalavadel triloogia kolmas, viimane osa. Teose tellija dirigent Risto Joost märkis „Tiibade hääle“ esiettekande eel, et „heliloojana Tõnu Kõrvits on teinud ajalugu muusikaliteratuuri osas, aga ka Eesti muusika osas,“ ma ei olegi kindel, kas keegi kunagi on Eestis niipalju keelpilli ja koorimuusikat kirjutanud kui Tõnu Kõrvits praegu. Sealjuures ei ole Kõrvits kirjutanud ainult triloogia „Lageda laulud“, „Sina oled valgus ja hommik“ ja „Tiibade hääl“ , mis on juba kokku 180 minutit muusikat, vaid ta on kirjutanud veel ka  Kreegi vihiku ja teisi lugusid keelpilliorkestrile ja koorile, rääkis Risto Joost.

Esiettekanded Tallinnas ja Tartus toimusid “Autoritund” kontserdisarjas (kunstiline juht Tõnu Kaljuste), mis on pühendatud Eesti heliloojate loomingu tutvustamisele ning kus sageli toimuvad uute teoste esiettekanded. Haapsalu kontsert avas Nargenfestivali Kreegi päevad.

Eesti Filharmoonia Kammerkoorist ja Tallinna Kammerorkestrist

Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester on aastaid ühiselt kontserte andnud nii Eestis kui ka kaugemal – Euroopast Austraaliani ja Austraaliast Põhja-Ameerikani. Muuhulgas on esinetud maailma nimekates kontserdisaalides nagu New Yorgi Carnegie Hallis, Pariisi Filharmoonias, Hamburgi Elbphilharmonie’s jm. Kollektiivide on Eesti heliloojate loomingu sagedased esmaesitajad ja nende kontserdikavad on pälvinud kriitikutelt arvukalt esinejad Eesti muusikalavadel. Tõnu Kaljuste dirigeerimisel on mõlemad kollektiivid korduvalt esitatud Grammy nominatsioonile ning 2014. aastal pälviti Grammy auhinna Arvo Pärdi albumi „Adam’s Lament“ (ECM) eest.

Lisainfo:
Anneli Ivaste, 56222155, anneli.ivaste@epcc.ee
Krista Must, 5156364, krista.must@corpore.ee