Foto: Rene Jakobson
Tänavu oma 40. sünnipäeva tähistava Eesti Filharmoonia Kammerkoori kunagine laulja ja praegune tegevjuht Esper Linnamägi tõdeb, et koori rahvusvaheliseks firmamärgiks on kvaliteet.
Tänavu oma 40. sünnipäeva tähistav Eesti Filharmoonia Kammerkoor pühitses seda väärikat sündmust muuhulgas esinemistega Lõuna-Prantsusmaal toimuval mainekal Aix-en-Provence’i ooperifestivalil, kus tehti üheksal õhtul kaasa kahe monumentaalse ooperi – Kaija Saariaho «Innocence’i» ja Richard Wagneri «Tristan ja Isolde» – etendustel.
Aix-en-Provence’i kesklinnas festivali ajal ringi liikudes tuli korduvalt tõdeda, et maailm on väike, aga Eesti Filharmoonia Kammerkoor suur. Sest sõltumata kellaajast võis koori liikmeid pidevalt tänavatel kohata. Üks, kelle väikeseks usutluseks kohvikulaua taha meelitasin, on Esper Linnamägi – koori kunagine laulja ja produtsent, kelle ametlik ametinimetus on viimased kümme aastat olnud «koori juhatuse liige». Ta ise tõdeb, et see juriidilisest vormist tulenev tiitel võib mõjuda mõnevõrra eksitavalt, selle mõneti üldarusaadavamad sünonüümid on koori direktor või tegevjuht.
Aix-en-Provence’i festival kuulub juba aastakümneid koos Bayreuthi, Salzburgi ja Glyndebourne’iga Euroopa kõige prestiižsemate ooperifestivalide nn suurde nelikusse. Kui suur kompliment ja administratiivne saavutus on siin ülesastumine Eesti Filharmoonia
Kammerkoori jaoks?
Mina isiklikult pean seda väga suureks saavutuseks. Esimest korda olime me siin täpselt kümme aastat tagasi, 2011. aastal. Pärast seda kutsuti meid kohe tagasi ka 2013. aasta festivalile. Mul on selle festivali korraldajatega väga hea kontakt ning läbi vahepealsete aastate olen kogu aeg üritanud neilt ikka uurida, kas meil oleks mingit võimalust jälle tulla ning koostööd teha. Ent kuna päris iga repertuaariga meid siduda ei saa ning festivalil on koostööpartnereid palju ja konkurents seega väga tihe, siis tuli uut võimalust vahepeal mõned aastad oodata.
Miks prantslased ei võta kohapealt? Mida on Eesti Filharmoonia Kammerkooril pakkuda, mida kohalikel kooridel ei ole?
Eelkõige on selleks ikkagi vokaalne kvaliteet. Teisalt on Filharmoonia Kammerkoori tugevuseks ja trumbiks asjaolu, et ta suudab esitada väga erinevatest ajastutest pärit repertuaari: vanamuusikast kuni nüüdisooperini ja kõike, mis sinna vahepeale jääb. Ning sealjuures võivad kooriliikmed teha vajadusel ka väiksemaid ooperirolle. Suur osa meie lauljatest on hariduselt Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia taustaga ning omandanud seega lisaks kõrgetasemelisele vokaalkoolitusele ka teadmisi ja kogemusi näitekunstis. Kõiki oopereid ei kannaks me mõistagi välja oma kollektiivi väiksuse tõttu.
Meid on eelkõige kaasatud neisse projektidesse, kus suudame pakkuda kvaliteeti, lähtudes oma spetsiifikast, milleks on väikesed koosseisud ning kammerlikum ja nüansseeritum muusikatunnetus. Eesti Filharmoonia Kammerkoori firmamärgiks on kvaliteet. Oleme püüdnud olla kõigile vastutustundlikuks partneriks.
Kui suure osa moodustab koori praegusest identiteedist nüüdismuusika?
Nüüdismuusika suund on meie repertuaaris ja oskustes järjest edasi arenenud Kaspars Putniņši käe all, kes oli koori peadirigent ja kunstiline juht käesoleva aasta kevadeni. Nüüdisaegne repertuaar ei ole artistile alati lihtne teha, kuna selle keerukus esitab enamasti suuri proovikive. Samas on teadlik ja sihikindel töö sellega aidanud kooril tõsta oma mainet ja väärtust.
Kuidas te seekord Kaija Saariahoni jõudsite?
See pakkumine tuli otse festivali korraldajatelt. Me oleks pidanud siin olema juba mullu, aga siis jäi festival koroonaviiruse tõttu ära ning kogu programm lükkus tänavusse aastasse. Saariaho uue ooperi maailma esmaettekanne ning kõik sellele järgnevad ettekanded, millest üks jõudis läbi Arte veebikanali ka laiema rahvusvahelise publikuni, on meie jaoks üks käimasoleva hooaja maasikaid.
Kas või kuivõrd teeb see koori elu raskemaks või kergemaks, et seekord lauldakse mõlemas ooperis mitte laval, vaid kulisside vahel?
Otsapidi kindlasti raskemaks. Meie hollandlasest koormeister Lodewijk van der Ree sai endale seetõttu tavapärasest veelgi vastutusrikkama rolli. Kuna koor ei asu laval, peab ta vahendama koorile dirigenti, kelle dirigeeritu jõuab temani omakorda video vahendusel. Võimalus langeda rütmist välja on selliste lahenduste puhul olemas, kuid kõik on hästi läinud.
Lodewijk on teinud väga head tööd. (Nende sõnade lausumise ajal möödub koormeister ise meie kohvikulauast, andes järjekordse kinnituse eespool tehtud tõdemusele, et maailm on väike, aga Eesti Filharmoonia Kammerkoor suur.)
Kui pikk oli selle teose ettevalmistusperiood koori jaoks kohapeal?
Väga-väga lühike, sest sellistel puhkudel tuleb materjal selgeks õppida eelnevalt kodus. Festivalile saabudes peab partii olema täielikult omandatud ning kohapeal toimuvad sisuliselt vaid lavaproovid. «Tristanit ja Isoldet» dirigeeriv Sir Simon Rattle naljatas proovis, et ta püüab meiega pool tundi täis teha, kuid üle 20 minuti ei vea kuidagi välja, sest kõik on selge ning rohkem kooriga tööd pole lihtsalt eraldi vaja teha.
Kui sageli tuleb Filharmoonia Kammerkooril kostümeeritult ooperilavale minna?
Päris sageli, keskeltläbi kord hooaja jooksul kindlasti. Ka Aix-en-Provence’i festivalil oli meie koor eelmistel kordadel kostümeeritult laval 2011. aastal Verdi «Traviatas» ja Mozarti «Tituse halastuses» ning 2013. aastal Verdi «Rigolettos» ja Mozarti «Don Giovannis». Mis omakorda pani mõlemal korral festivalil kohapeal veedetud ajale kaks nädalat otsa, kuna tuli teha eraldi ka lavaproove.
Aix-en-Provence’i festivalil osalemise puhul mainisite te mainekasvu, aga kuivõrd tulus see koorile majanduslikult on?
Klassikalise muusika finantseerimine ja majandamine on täiesti eraldi teema, millest võiks rääkida pikalt. (Ohkab sügavalt ja naeratab salapäraselt.) Antud festivalil osalemise kohta ütlen, et me ei jää siin miinusesse.
Kas siit võib välja lugeda, et mingit suurt teenistust siit ei tule?
Jah, me ei teeni siit midagi sellist, mille eest saaks omakorda hiljem Eestis midagi suurt korraldada. Või kui, siis ehk paar a cappella projekti. Aga üldine majandusmudel on meil läbi aastate olnud üldiselt selline, et välismaal esinedes katsume ikkagi pigem plussi jääda ning investeerida see raha siis Eesti kontserdikorraldusse. Sest pole saladus, et paljude projektide puhul toob piletitulu tagasi kõigest kümnendiku tegelikest kuludest.
Klassikaline muusika on kulukas kultuurivorm ning ooper on mõistagi veel eriti kallis. Ning samas tuleb neil turul publiku tähelepanu ja raha pärast konkureerida kõigi teiste kunstivormidega. See on alati olnud keeruline ning näib muutuvat kogu aeg üha keerulisemaks. Eestis on asjad riikliku rahastusega seni siiski küllaltki hästi: saame tegutseda, aga peame sealjuures ise päris palju kombineerima.
Millisena näete teie Eesti Filharmoonia Kammerkoori positsiooni teiste maailma tippkooride hulgas?
Kunstis on sedasorti hinnangulisi liigitusi teha väga keeruline ja otsapidi ka ebaõiglane, olgugi et neid tegelikult kogu aeg tehakse. Minu silmis oleme me võrdväärne ka kõige nõudlikumatele partneritele. Pole kahtlustki, et me tegutseme maailma tippliigas. Antud festivali etenduste kontekstis osutab sellele mitte üksnes siin viibimise fakt, vaid ühtlasi ka asjaolu, et teeme Wagneri «Tristanis ja Isoldes» koostööd Londoni Sümfooniaorkestri ning Sir Simon Rattle’iga. Usun ja loodan, et see koostöö ja kontakt viib meid järgmiste ühiste tegemisteni tulevikus.
Kui palju nähtavam oleks ühel kammerkooril üldse võimalik olla kui Filharmoonia Kammerkooril praegu? Olete maailma enim esitatud elava helilooja ihuesitajad, võidate prestiižseid auhindu, esinete maailma suurimatel ooperifestivalidel…
Ega vist väga palju selles vallas enam juurde panna ei annaks. Lisaksin siia juurde vaid, et olen suhelnud neil päevil aktiivselt meie USA-tuuri agendiga, püüdes panna paika esinemiste kuupäevi tuleva aasta veebruariks-märtsiks. Tema toonitab kogu aeg seda, et Eesti Filharmoonia Kammerkoor on olnud enim tuuritanud välismaine koor USAs. Mis omakorda näitab, kui nähtavad me oleme.
Kui palju päevi-nädalaid-kuid Filharmoonia Kammerkoor aastas keskeltläbi välismaal veedab?
Esinemiste lõikes on need arvud headel aastatel umbes pooleks: nii Eestis kui ka piiri taga anname aastas keskeltläbi umbes sama palju kontserte, mille koguarv jääb kuhugi 60–70 kanti. Aastas oleme keskeltläbi Eestist ära umbes kaks kuud. Tänavu tuli üks kuu täis juba Aix-en-Provence’i festivalil. Ma oleks millegipärast pakkunud, et see arv on suurem kui kaks kuud… See kuvand käib kummalisel kombel meiega kaasas juba aastaid. Ollakse millegipärast veendunud, et Filharmoonia Kammerkoor on kogu aeg ära. (Naerab.) Aga võib-olla on see hea kuvand, ma ei tea… Teisalt osutab see mõistagi vajadusele anda Eestis võimalusel rohkem kontserte, kui me praegu seda teeme.
Pole saladus, et Eesti Filharmoonia Kammerkoor koosneb seni vaid väga üksikute eranditega üksnes eesti keelt emakeelena rääkivatest lauljatest. Kas Eesti Vabariigi pass ja eesti keele oskus on koori pääsemisel möödavaatamatuks eeltingimuseks?
Ei ole, meil on läbi ajaloo olnud pidevalt välismaiseid lauljaid. Praegu kuuluvad kollektiivi üks Lõuna-Korea laulja ja üks Valgevene laulja. Kuna meie koor koosneb 26 lauljast, on see tegelikult päris kõrge protsent. Kõik, kes on välismaalt tundnud huvi meiega liitumise vastu, on saanud tulla ette laulma. Keel võib mõne puhul osutunud takistuseks, kuid Lõuna-Korea laulja näide tõestab, et ka siin pole midagi ületamatut.
Mida toob Filharmoonia Kammerkoorile eelolev sügis (kui ta just uut koroonakarantiini ei too)?
Augustis alustame taas Tõnu Kaljuste käe all. Pühendame ennast kohe Veljo Tormise muusikale, kontserdid on 7. augustil Tallinnas ja 8. augustil Viljandis. Sellele järgnevad esinemised Pärdi päevade raames, Mito festivalil Itaalias ning edasi juba uued muusikalised teekonnad ja palju koostööd meie hea kaaslase Tallinna Kammerorkestriga.
_______
Foto: Karen Härms
Esper Linnamägi
• Sündinud 1.07.1973
• Eesti Filharmoonia Kammerkoori juhatuse liige ja tegevjuht alates 2011. aastast, koori endine laulja
• Lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuseõppe professor Teo Maiste lauluklassis ning magistriõppe kultuurikorralduse erialal.
______
Eesti Filharmoonia Kammerkoor
• Asutatud 1981. aastal
Kunstilised juhid ja peadirigendid:
• 1981–2001 – Tõnu Kaljuste
• 2001–2007 – Paul Hillier
• 2008–2013 – Daniel Reuss
• 2014–2021 – Kaspars Putniņš
• 2021– Tõnu Kaljuste