Eesti Filharmoonia Kammerkoori, Tallinna Kammerorkestri ja Tõnu Kaljuste uue CD-plaadi «Gesualdo» esitlus Mustpeade maja Valges saalis.
Kolmapäeval oli Mustpeade maja saalis näha ja kuulda audiofiili märg unenägu. Tõnu Kaljuste värskelt ilmunud CD-plaati «Gesualdo» esitleti Estelon Extreme high end kõlaritest.
Esteleon on Eesti kõlaritootja, kelle tippmudelit Extreme tunnustati sel aastal maailma suurimal tarbeelektroonikamessil CES innovatsiooniauhinnaga. Kõlarite looja Alfred Vassilkov Estelonist ei taha hinnast eriti rääkida, aga portaal hifiplus.com mainib oma kiitvas arvustuses hinnasilti 140 000 naelsterlingit (ca 190 000 eurot). Kui kapo süüdistus Savisaare pistiseafääri asjus on tõene, siis saab selle raha eest Hundisilmale küll ühe paari.
Vassilkovi sõnul on neid kõlareid praegu maailmas «üle kümne paari», enamasti USAs, Euroopas ja Aasias. Üks üle kahemeertine, 1960. aastate skulptuuri meenutav paar seisis neljapäeval ka Mustpeade majas. Kõlarite, plaadimängija ja võimendite vahel looklesid lapserandme jämedused signaali- ja toitekaablid. Kõlarite skulptuurne kujundus ei lähtu mitte esteetilistest kaalutustest, vaid sellest, et kõlari korpus ise ei hakkaks heli peegeldama ega murdma. «Ma võin siin iga sentimeetri ära põhjendada,» ütles Vassilkov.
Ideaalne kõlar ei tohi tegelikult ise mitte midagi teha, ta peab lihtsalt loomutruult edasi andma kõik selle, mis on salvestuses ja ainult selle. Esimese muusikapala, Carlo Gesualdo da Venosa madrigali Tõnu Kaljuste seades (inimhäälte asemel esitas seda keelpilliorkester) kõlades sulgesin silmad ning ootasin, et mu vaimusilma ette ilmub Tallinna kammerorkester.
Päris nii ei juhtud. Extreme’ide heli on fantastiliselt avar, detailne ning õhuline, kuid ma ei suutnud stereopildis väga täpselt eristada konkreetsete instrumentide paigutust. (Istusin meelega serva peale, et aru saada, kuidas need tippkõlarid saavad hakkama siis, kui kuulaja kõrvad päris «sweet spotis» ei asu.)
Põhjus võib olla selles, et Extreme’id ei olegi sellise töö jaoks ette nähtud. Tegelikult on need ju kodukõlarid. Aga Mustpeade saal on akustiliselt kõle koht: paljad kõvad kandilised pinnad. Nii võib kahtlustada, et keelpilliorkestri salvestuse stereopilt sai kannatada ebakohase ruumikõla tõttu. Vassilkov ütles, et kui klient ostab Esteloni kõlarid, tuleb müügiesindaja poolt kaasa spetsialist, kes häälestab need täpselt kuulamisruumi eripära silmas pidades. See võib võtta mitu päeva. Aga neljapäeval oli Esteloni meeskonnal aega vaid paar tundi tehnika üles seadmiseks.
Tõeliselt lõid Extreme’id särama teise helinäite, Erki Sven Tüüri «Psalmoodia» esimese osa ajal. Kõlarid demonstreerisid veatult oma võimet avara dünaamikaga heliteose salvestuse kõiki sagedusi täpselt esitada. Ka stereopildi täpsus paranes tunduvalt. Veel enam, silmi sulgedes tekkis kohe tunne, et kuulan Tüüri märgatavalt suuremas, hea akustikaga saalis.
Tõrvatilgaks meepotti jäi kahtlus, et vokaalpartiide (eriti naishäälte) mõned S-häälikud susisesid natuke rohkem, kui peaks. Vassilkov lükkas selle märkuse esitlusejärgses vestluses otsustavalt ümber, väites, et Extreme’id siin küll süüdi pole. Võib-olla siis ruumikõla, salvestus või kuulaja töntsid kõrvad.
Kui ei ole võimalik elavat esitus nautida, siis saab Esteloni kõlaritega kontserdilähedase elamuse. Vähemalt niipalju, kui salvestuse kvaliteet lubab. Seda muidugi juhul, kui juhtub nende ja sobivate signaaliallikate ja võimendite jaoks raha olema. Kõlarite tehniliste andmetega saab tutvuda siin.
Eesti Filharmoonia Kammerkoori, Tallinna Kammerorkestri ja Tõnu Kaljuste uus CD-plaat «Gesualdo» ilmus maailma mainekaima uusklassika väljaandja ECM märgi all. Plaadile on salvestatud Erkki-Sven Tüüri, Austraalia nüüdishelilooja Brett Deani ja Itaalia hilisrenessansi skandaalse meistri Carlo Gesualdo da Venosa teosed.
http://kultuur.postimees.ee/3338311/tonu-kaljuste-uus-plaat-kolas-170-000-eurostest-kõlaritest