Kuidas kujuneb Eesti Filharmoonia Kammerkoori (EFK) festivalikalender ning väliskontsertidel esitatav repertuaar?
Esper Linnamägi, EFK direktor: Sellesse kevadesse on koondunud väga palju väliskontserte, mis on ühelt poolt õnnelik juhus, teiselt poolt on mul aga hea meel, et Eesti Filharmoonia Kammerkoor on Euroopas endiselt väga nõutud. Kui statistikat teha, siis märtsist juulini anname 12 kontserti kuues riigis.
Arvudest tähtsamad on aga kontserdielamused, mis on igal pool erinevad. Aprilli lõpul naasime Portugalist, kus Lissaboni Belémi kultuurikeskuses leidis aset festival „A Voz Humana”. Kolme päeva jooksul toimus rohkem kui poolsada kontserti paljude kuulsate esinejatega, nagu näiteks The Swingle Singers, The King’s Consort jt. EFK oli seal esindatud koguni kolme kontserdiga. Kaks kava, mida juhatas Daniel Reuss, koosnesid a cappella muusikast: Pärt, Kreek, Grigorjeva, Schnittke pluss noorte portugali heliloojate spetsiaalselt selleks festivaliks loodud teosed. Vastuvõtt oli suurepärane, publikut oli palju, kõigile meeldis, nii et pidime ka lisapala esitama. Ühe kontserdi andsime koos Portugali kammerorkestri ja nende dirigendi Pedro Carneiroga, kes juhatas Pärdi „Aadama itku”. Kontserdil tekkis väga hea sünergia ning dirigent jäi rahule.
Kui rääkida repertuaarist, mida festivalidel laulame, siis kujuneb see koostöös korraldajatega. Näiteks esinesime aprillis mainekas Dortmundi kontserdimajas, kus toimus Rahmaninovile ja Skrjabinile pühendatud festival. Meid oli kutsutud seda festivali lõpetama Rahmaninovi teosega „Koguöine jumalateenistus”, mis läks väga menukalt – rahvas aplodeeris püsti seistes. Oleme seda teost esitanud väga paljudes paikades ning laulame mais ka teisel kontserdireisil Portugali – Alentejo vaimuliku muusika festivalil.
Juunis kutsus Tõnu Kaljuste meid osalema Rootsi festivalil „O/Modernt”, mille korraldaja viiuldaja Hugo Ticciati on teemaks valinud minevikumuusika tänapäevased tõlgendused. Sel aasta keskendutakse Claudio Monteverdile, mistõttu esitame ka meie Monteverdi muusikat, lisaks on kavas Tavener, Vasks ja Pärt.
Enamasti laulame väliskontsertidel a cappella eesti muusikat. Sageli kutsutaksegi meid Pärdi loomingut esitama, näiteks oleme palju ette kandnud tema kõige laiaulatuslikumat a cappella teost „Kanon pokajanen”, viimati märtsis Oslo kirikumuusikafestivalil. Samuti on kavas Kreek, Saar, Tormis, Grigorjeva. Eesti muusikat tutvustamegi koos Daniel Reussiga juunis kuulsas Maulbronni kloostrikontsertide sarjas Saksamaal ja Austrias Kufsteinis Püha Vituse kirikus.
Kui veel ettepoole vaadata, siis juulisse jääb koostöö NDR Sümfooniaorkestri ja dirigent Thomas Hengelbrockiga, et koos ette kanda Griegi „Peer Gynt” Schleswig-Holsteini muusikafestivalil Lübeckis.
Meie ülesanne on kõikjal esinedes oma kvaliteeti hoida, endast maksimum anda, sest siis sünnivad muusikaelamused, on oodata uusi pakkumisi ning saab loota koostöö jätkumisele.