Laupäev oli eesti kultuuri jaoks märgilise tähendusega – Amsterdami Concertgebouw’ puupüsti täis saalis aplodeeris publik meie muusikale ja muusikutele püsti seistes, ja need, kes saali ei mahtunud, said osa Hollandi raadio ja tele otseülekannete kaudu.
Neli päeva varem Niguliste kontserdisaalis Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja dirigent Daniel Reussi esituses kõlanud kava Pärdi, Kreegi, Tüüri ja Tulevi kooriteostest koos kammeransambliga kaardus sädeleva helisillana Hollandisse.
Liialdamata võib öelda, et Amsterdami mainekaima kontserdimaja Concertgebouw suurde saali ülipopulaarset Matinee kontserdisarja kuulama tulev publik on hea ja paremaga nii ära hellitatud, et tema üllatamine nõuab maailmaklassi.
Veel raskem on parimatest parimate orkestrite, dirigentide ja interpreetidega harjunud auditooriumile nõnda muljet avaldada, et see kui üks mees vaimustunud aplausiks püsti tõusta suvatseb. Nii see laupäeval juhtus.
Laulev revolutsioon
Nagu esmakordselt Concertgebouw’s laulnud kammerkoori üllatas ülisoe tervitusaplaus (mis sundis kooriliikmeid ümber pöörama, et vaadata – kes tuleb?), oli ebatavaline kontserdi algus. Vaevalt oli programmi tutvustaja jõudnud sissejuhatavate sõnadeni eestlastest kui kunagi võõrvõimu poolt allasurutud rahvast, kes end laulva revolutsiooniga vabaks laulis, kui esireast hakkas kostma kellegi lärmav hääl.
Vahelehüüdja üksikutest lausetest võis aru saada, et mees protestis ägedalt äsja ametisse astunud uue Hollandi valitsuse vastu, kes lisaks karmistuvale immigratsioonipoliitikale on ähvardanud märkimisväärsete kärbetega kultuurivallas. «Äkki peaksime eestlastest eeskuju võtma ja laulva revolutsiooni korraldama,» viskas mees õhku küsimuse.
Mitte küll revolutsiooniline, kuid muljetavaldav oli aga pärast vahejuhtumit kõlama hakanud kaheosalise kontserdi jagu eesti muusikat, millest kaks teost – Erkki-Sven Tüüri «Triglosson Trishagion» ja Toivo Tulevi «Songs» (eesti keeles tuntud kui «Ülemlaul») olid Hollandis esiettekandel. Neist «Songs» oligi põhjus, miks kammerkoor Concertgebouw’ Matinee-sarja lülitati.
Kammerkoori direktriss Anneli Unt tõdes rahulolevalt, et initsiatiiv ja kutse tulid sarja kunstiliselt juhilt Kees Vlaardingerbroekilt isiklikult. «Kuna tegu on eelkõige nüüdismuusikat tutvustava sarjaga, siis otsivad korraldajad kogu aeg uut ja huvitavat. Valik Tulevi «Songsile» langes tänu 2006. aastal koori ja dirigent Paul Hillieri koostöös valminud suurepärasele helikandjale, mille salvestas Harmonia Mundi,» seletas Unt.
Kuna kutsujate soov oli, et kava oleks koostatud eesti muusikast, lisati Tulevile Tüür ja Arvo Pärdi «Magnificat» ja «Da pacem Domine» ning Cyrillius Kreegi «Taaveti laulud».
Hoolimata sellest, et tegu on laupäeva päevase kontserdisarjaga, on Matinee ülipopp ja kuulub paljude amsterdamlaste mõnusa laupäeva veetmise traditsioonidesse. Kõrget taset tõestavad Hollandi Radio 4 (klassikaraadio) ja tele kohalolek.
Kammerkoorist valmib ka film
Telekanal NTR valib igal hooajal kuus otseülekandeks enim huvi pakkuvat kontserti ning seda suurem on kammerkoorile osaks saanud au ja tähelepanu tuhandete kuulajate-vaatajate näol. Undi sõnul sellega huvi kammerkoori vastu ei piirdu, lisaks kontserdile valmib märtsis koorist 40-minutine dokumentaalfilm. Unt loodab, et Eesti Rahvusringhääling selle ka eesti vaatajateni toob.
«Valmiv film oli põhjuseks, miks Hollandi telegrupp 29. septembril Niguliste kontserdi eelseid proove üles võttis, dirigenti, heliloojat ja koori liikmeid intervjueeris,» selgitab Unt.
Muu hulgas filmiti Eesti loodust ja käidi lauluväljakul – laulupidude ja laulva revolutsiooni paigas. Just laulva revolutsiooni fenomen avaldas nii filmimeestele kui Hollandi kutsujatele nii suurt muljet, et hollandikeelne kontserdikava algabki sellekohase tekstiga.
Undi sõnul oli kontserdijärgne tagasiside Concertgebouw’ esindajatelt äärmiselt positiivne ning tõenäoliselt on kooril oodata uut esinemiskutset.