Eesti filharmoonia kammerkoor leidis oma tihedas esinemisprogrammis teist aastat järjest aega koolikontsertide jaoks ja esines seitsmes koolis „Koolibaroki” kavaga. Noortele suudeti tõestada, et selline muusika on kuulamist väärt.
Rakvere reaalgümnaasiumi õpilased olid kohad kooli saalis juba sisse võtnud, kui koor lavale astus. „Tere,” ütles dirigent Toomas Siitan. „Nädal tagasi olime Hongkongis, täna on meil hea meel esineda siin, Rakveres!”
Nii vaikselt ja keskendunult, kui koolilapsed kuulasid enamikule harjumatut keerulist koorimuusikat, ei kuula nad vist ühtegi koolitundi.
Kava oli Toomas Siitan koostanud spetsiaalselt koolides ettekandmiseks – kontsert kestis 45 minutit. Seekord oli noortele tutvustamiseks valitud 17. sajandi saksa barokkmuusika – heliloojate Heinrich Schützi, Johann Hermann Scheini ja Melchior Francki looming. Saksamaad kohutavalt laastanud Kolmekümneaastase sõja (1618–1648) ajal sündinud muusika on valdavalt dramaatiline ja sügav ning kasutatud tekstid väga tõsised.
Heinrich Schützi (1585–1672) peetakse 17. sajandi tähtsaimaks saksa heliloojaks, keda on sagedasti nimetatud saksa muusika isaks. Temalt on säilinud üle 500 helitöö, millest kõik on kirjutatud inimhäälele.
Johann Hermann Schein (1586–1630), kes oli Schützi eakaaslane ja sõber, kuid kelle eluiga jäi Schützi omast pea poole võrra lühemaks, oli Leipzigis Tooma-kooli kantori ja linna muusikadirektorina Johann Sebastian Bachi eelkäija.
Melchior Francki (1579–1639) peetakse üheks väljapaistvamaks protestantliku Saksamaa heliloojaks 16. ja 17. sajandi vahetusel. Ta oli oma ajastu populaarsemaid kirikumuusika loojaid, kellelt on säilinud üle 600 moteti.
Ladinakeelsete tekstide eestikeelsed tõlked kavalehele oli teinud dirigent ise. Toomas Siitani põhieriala on muusikateadus, kuid oma mitmekülgse andekuse ja suure töövõimega tegutseb ta professionaalselt paljudes muusikavaldkondades. Siitan on lõpetanud Eesti muusikaakadeemia heliloojadiplomiga, doktorikraadi kaitsnud muusikateadlasena Lundi ülikoolis, avaldanud artikleid Euroopa teadusajakirjades ning koostanud kooliõpikuid. Paljude ettevõtmiste käimatõmbajana on ta üldsusele tuntud ka kui Haapsalu vanamuusikafestivali korraldaja. See festival juuli esimesel nädalal on Haapsalu toomkirikus toimunud juba 15 aastat.
Tõi laulud lähemale
Enne iga esitust tutvustas Toomas Siitan laule lähemalt. Kavas olid kõne all oleva ajastu meistrite polüfoonilised kooriteosed. „Omapärane on selle muusika äärmine keskendatus tekstile, eredad kujundid muudavad sõnumi piltlikuks ja annavad tekstis väljendatud emotsioone vahetult edasi,” selgitas dirigent kuulajatele. Ning tegi ka kahele koorile kirjutatud muusikateose mõtte noortele piltlikult selgeks: „Nagu näete, paigutame oma koori nüüd ümber. Põhjus on see, et kontserdi lõpetuseks esitame laulu, mis pole kirjutatud neljahäälsele segakoorile, nii nagu klassikalised koorilaulud tavaliselt on, ega ole ka viie- või kuuehäälne motett, mida täna juba laulnud oleme, vaid tegu on üheksahäälse motetiga kahele koorile. Selle esitamine on natuke teatraalsem kui muidu ja see teatraalsus on selgelt seotud sellega, kuidas motett kirjutatud on. Omaaegsetes kirikutes, ja see on kirikumuusika teos, esitati neid motette samuti kui meie praegu. Koor, mis praegu on lava sügavuses, paiknes ilmselt kiriku rõdul ja teine koor all põrandal. Tollases kirikumuusikas oli see peaaegu klišee – dialoog maise ja taevase, hinge ja keha vahel. Selliseid inglite kontserte loodi palju. See räägib midagi inimeste mõttemaailmast, muusika kaudu otsiti teed materiaalsest ruumist vaimsesse. Seda kujutatakse kunstivormis, näiteks kirikumaalingutes, ning muidugi muusikas, kui teis- ja siinpoolse ilma vahel ei ole piirjoont. Piirjoone kaotamine hingelise ja kehalise, maise vahelt peaks juhtuma nagu unes.”
Toomas Siitanilt, kes on Eesti muusika- ja teatriakadeemia armastatumaid muusikaajaloo professoreid, on igal õpetajal õppida, kuidas kuulajaid kütkestada.
Filhramoonia kammerkoori kontserdid toimusid tänavu Tartu Karlova gümnaasiumis, Miina Härma gümnaasiumis, Tallinna reaalkoolis, Tallinna 21. koolis, Tallinna 37. keskkoolis, Rakvere reaalgümnaasiumis ja Kuusalu gümnaasiumis. Mitmes neist käidi esinemas ka möödunud aastal. Siis esitas koor Veljo Tormise ja Arvo Pärdi muusikat, mida dirigeeris Risto Joost. Konkurentsitult kõige rohkem meeldisid õpilastele Tormise „Ingerimaa õhtud”, aga ka „Vepsa rajad”, enim mõtteid tekitas Pärdi „Magnificat”. Koolikontserdid kujunesid ülimenukaks.
Mille põhjal esinemispaigaks sobivad koolid välja valiti? Kammerkoori turundusjuht-toimetaja Anneli Ivaste ütleb, et pakkus kontserti paljudele koolidele. Sõelale jäid need, kellest oli tunda, et nad seda tõesti ootavad.
Rakvere reaalgümnaasiumi huvijuht Mare Paloots ütleb, et tema küll ei pidanud koori kuidagi eriliselt veenma, et just nemad kontserti väärt on. „Meie lapsed võtsid möödunud aastal kontserdi nii hästi vastu, et ju jäi see koorile meelde,” ütles Mare Paloots. „Õpilased tõusid kontserdi lõppedes ise spontaanselt püsti – õpetajad olid tagaridades – ja aplaus ei tahtnud lõppeda.”
Hakkas vist meeldima…
Kui koorilt kontserdipakkumine tuli, kas siis peeti õpilastega ka mingeid läbirääkimisi? „Oh ei,” vastab huvijuht. „Kui ikka üks maailma tippkoore tahab tulla tasuta esinema, siis mida siin enam rääkida.”
Anneli Ivaste jagas õpilastele välja ka küsitluslehed, millest möödunud aastal saadi tagasi tuhat. Tänavune küsitlus on alles kokku võtmata, aga mullu vastanud õpilastest viiendikule (19%) oli see elu esimene süvamuusika kontsert, 41% vastanutest olid klassikalise muusika kontserdile sattunud korra ja 10% külastanud aastas üle nelja kontserdi. Kindlasti või tõenäoliselt tuleks EFK kontserdile uuesti 95% vastanutest ja ainult 1% julges kinnitada, et nemad enam sellisele kontserdile kunagi ei läheks. Häirivatest asjaoludest märgiti, et kontsert jäi liiga lühikeseks.
Õpilased täheldasid: hakkas vist meeldima; alguses tundus, et kontsert pole eriti huvipakkuv, kuid lõpuks olin vaimustatud – seda oli nii hea kuulata; ma pole kuulnud midagi, mis oleks sellest koorist parem; kool võiks sellistele kontsertidele edaspidi ühiskülastusi korraldada; kontsert tekitas üleva rahu ja rõõmu tunde; mind hämmastas see, mida saab teha inimhäälega; see oli võimas, nagu läheksid lendu; häälte vapustav kooslus pani külmavärinad mööda selga jooksma; tahaksin ka ise niimoodi laulda!
Eesti kõige kuulsam koor
Eesti filharmoonia kammerkoori asutas Tõnu Kaljuste, kes oli koori kunstiline juht ja peadirigent kuni 2001. aastani. Tema käe all kujunes EFK tuntuks ja hinnatuks kogu maailmas. Kutseliseks muutus koor 1981. aastal. Koori repertuaar ulatub gregooriuse laulust hilisbaroki ja 20. sajandi muusikani. Erilisel kohal repertuaaris on juba aastaid olnud Veljo Tormise ja Arvo Pärdi teosed. EFK annab hooaja jooksul 60–70 kontserti nii kodu- kui ka välismaal. Kõik lauljad on kõrgharidusega muusikud.
Grammy helisalvestiste akadeemia on nimetanud EFK salvestused Grammy nominendiks kaheksa korda: „Te Deum” (parim kooriesitus, 1993); „Litany” (parim klassikaprodutsent – Manfred Eicher, 1996); „Crystallisatio” (parim klassikaprodutsent – Manfred Eicher, 1996); „Kanon pokajanen” (parim nüüdismuusikateos, parim klassikaprodutsent – Manfred Eicher, 1998); „The Powers of Heaven” (parim klassikaprodutsent – Robina Young, 2003); „Baltic Voices 1” (parim kooriesitus, parim klassikaprodutsent – Robina Young, 2002); „Baltic Voices 2” (parim kooriesitus, 2004); „Da Pacem” (parim kooriesitus, 2006). Grammy auhinna võitis EFK lõpuks 2007. aastal CD-plaadi „Arvo Pärt. Da Pacem” eest parima kooriesituse kategoorias. Salvestuse EFK-ga tegi dirigent Paul Hillier ja plaadi andis välja firma Harmonia Mundi.
EFK on olnud kutsutud osalema paljudel mainekatel festivalidel maailmas, nagu näiteks BBC Proms, Edinburghi rahvusvaheline festival, Salzburgi festival, Hongkongi festival jt. Külalisdirigentideks on olnud sellised maailmanimed nagu Claudio Abbado, Helmuth Rilling, Neeme Järvi, Andrew Lawrence-King, Frieder Bernius. Koor on musitseerinud koos paljude väljapaistvate muusikakollektiividega, sh Norra, Austraalia, Leedu, Praha ja Stuttgardi kammerorkester; Iisraeli filharmoonia orkester, Berliini ringhäälingu orkester jpt. Lisaks Eestile esineb EFK sageli välisriikides. Näiteks sel hooajal on antud 23 kontserti 12 välisriigis, sh USA-s, Hiinas, Lõuna-Koreas. Kevadel seisab ees esinemine Viini kontserdimaja prestiižikal laval ning kontserdid Itaalias ja Saksamaal.
Pärast Tõnu Kaljustet on koori kunstilise juhi ja peadirigendina töötanud Paul Hillier (2001–2007) ning 2008. aasta sügisest hollandlane Daniel Reuss (s 1961), kes on aastaid olnud Hollandi ühe nõutuma kammerkoori Cappella Amsterdam juht ja viimased kolm hooaega Berliini RIAS kammerkoori peadirigent.