Baltic Voices 3. Estonian Philharmonic Chamber Choir, Paul Hillier.
Harmonia Mundi HMU 907391
Kas on võimalik, et mõni plaat, mis on produtseeritud ja lindistatud, võiks kellelegi rõõmu ja rahulolu tuua? Tõepoolest mõjuda? Näiteks selline plaat nagu “Baltic Voices 3”?
Mulle tundub, et kui muusikat suudetakse vääriliselt esitada, võib seda ka plaadile panna ning teistelegi oma nägemust pakkuda.
Lisaks positiivsetele emotsioonidele, mida plaadil “Baltic Voices 3” sisalduvad teosed võivad inimestes tekitada, on näha Paul Hillieri ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori soovi esitatavat muusikat eelkõige tutvustada. Plaadil on kaheksa teost, neist kolm esmasalvestused. Kuid tehes tutvustavat plaati, oleks võinud sinna rohkem kaasata veel esitamata teoseid ning tundmatuid autoreid. Mitte et tahaksin öelda midagi halba salvestatud muusika kohta, kuid see oleks olnud hea võimalus mõnd vähetuntud heliloojat või teost Euroopa publiku ette viia.
Plaadil kajastatud helitööd ja loojad on kontrastselt eriilmelised, ühtset regioonitunnetust või koolkondlikku kuuluvust siit ei leia, muusika sidujaks on asukoht Balti mere ääres ja Hillieri isiklik sümpaatia. Aga ongi ju huvitavam, kui koos kõlavad Henryk Mikolaj Górecki aeglaselt liikuvad, põhjani tonaalsed, kaunikõlalised akordid kõrvuti Erkki-Sven Tüüri dissonantse ja Erik Bergmani kõnelaululise, sisult sürreaalse teosega. Peale nimetatud autorite võib kuulsa Harmonia Mundi kaubamärgi all välja antud plaadil tutvuda veel leedu heliloojate Vaclovas Augustinase, Rytis Mažulise ja Algirdas Martinaitisega, taanlase Pelle Gudmundsen-Holmgreeniga ning teise soome kuulsuse Kaija Saariaho loominguga.
Kuulates salvestatud teoseid, tuleb imestada Balti regiooni muusika eriilmelisuse üle. Kuuekümnendatel ja seitsmekümnendatel sündinud avangardism laienes Kesk-Euroopast kiiresti ka Euroopa äärealadele, kuid uustonaalsus – Pärt, Górecki, Vasks – arenes välja just Balti heliloojate seas. Meie maanurka iseloomustab stiilide paljusus, eripalgelisus, ideerikkus ja inimeste musikaalsus.
Nagu öeldud, on teosed väga kontrastsed ja värvikad. Iga helilooja on isikupärane, inspiratsiooni ja huvi pakuvad erinevad asjad, märksõnadeks võiks siinkohal olla rahvamuusika, kaanonitehnika kui protsess, elektrooniliste efektide sidumine lauluhäälega, minimalism, elav ja värvikas rütmimaailm. Milline kujund millise heliloojaga kokku viia, jäägu igal tulevasel plaadiostjal endal välja uurida.
Tahaksin veel mainida, et kui 2005. aasta sügisel plaadi esitluskontserdil käisin, ei tundunud esitatavad teosed pooltki nii põnevad kui praegu üha uuesti ja korralikult kuulates.
Plaat on musikaalne ja asjatundlikult produtseeritud, vaid väliskest võiks olla värvikam ja atraktiivsem, sest see, kui hästi karp silma paistab, mõjutab ka selle müüki. Rahvusvaheliseks levitamiseks mõeldud CD buklett on ka vastavalt ainult inglise, saksa ja prantsuse keeles ning informatiivse ja asjaliku sisututvustuse on koostanud dirigent isiklikult.
Kokkuvõtteks kinnitan, et plaadil kõlav muusika kedagi emotsionaalselt vaesemaks kindlasti ei tee. Loodetavasti annab aga hoopis vastupidise efekti, sest tulemus on oma tegijaid ja inspireerijaid väärt.