Rahmaninovi ka Vesprite nime all tuntud “Koguöine Jumalateenistus” on helilooja tähelepanuväärsemaid teoseid. Vene ortodokssest liturgiast võetud 15 lühikest osa (6 vesprit ja 9 matineed) on liigutavad oma pingelises vaimsuses ja erinevate muusikaliste allikate segunemises, nende hulgas vene kirikulaulu stiil ja traditsiooniline rahvamuusika. Kogu teos on üleujutatud meloodiarikkuse ja koorikõlade ja -struktuuride uskumatu ulatuvusega. Lääne kooridel on õnnestunud tabada teose teatud elemente, kuid kõige paremini kostab see ikkagi täiskõrilise, bassihäälele orienteeritud vene koori, või siis antud stiilis kohanenud ida-euroopa ansambli esituses. Antud kirjeldus käib kahtlemata nende eestlaste kohta, kelle slaavilik tämber ja emotsionaalne samastumine on lubaduse täitnud. Kuulake “Issand, nüüd lased Sa” lõpus basside sügavaimast sügavale loodimist ja te satute sellest sõltuvusse. Isegi kui eelistate 30-liikmelisest suuremat koosseisu, võib läbipaistvus suurema koosseisu puhul olemata jääda. Rahmaninov jagab koori tihti osadeks ja lisab sobivaile osadele tahtlikult mitte-kirikulaululikke rütmiaktsente. Hillieri voolav tõlgendus ühendab partituuri mitmekesisuse ja vaimsuse ning väikesed, kuid tähtsad aldi-, tenori- ja bassisoolod on “just parajalt praetud”. Seda plaati peab kuulama.