Baltic Voices 2. Estonian Philharmonic Chamber Choir /Paul Hillier


Harmonia Mundi HMU 907331


 


Sel sügisel ilmus Eesti Filharmoonia Kammerkoori teine heliplaat sarjast “Baltic Voices”, mille laulud on üles korjatud Läänemere erinevatelt kallastelt. Sarnaselt eelmise plaadiga, on sellelgi rõhumärk eesti loomingul, pakkudes kuulamiseks Urmas Sisaski Viit laulu tsüklist “Gloria Patri” ja Toivo Tulevi teost “And then in silence there with me be only You”. Lisaks veel ukraina/eesti helilooja Galina Grigorjeva teos “On Leaving”, taani autori Per Norgardi “Winter Hymn” ja vene/saksa helilooja Alfred Schnittke “Three Sacred Hymns”. Seejuures on Tulevi ja Grigorjeva teoste puhul tegu nende esmasalvestusega.


 


Nagu koori dirigent plaadibukletis märgib, iseloomustab Läänemere-äärseid alasid ühelt poolt Ida ja Lääne kultuuriilmingute ühtesulamine ning teiselt poolt tolerants nende kõrvuti asetsemise suhtes. Plaadi kava on koostatud vaimulikest teostest, mis kuuluvad kolme erinevasse ristiusu traditsiooni: katoliiklikku (Sisaski ja Tulevi looming), õigeusklikku (Grigorjeva ja Schnittke) ning protestantlikku (Norgard). Küsimusse nende traditsioonide erinevusest ja omavahelisest sobivusest võib ju mitmeti suhtuda, kuid selle plaadi raamides leiavad esitajad neile mingi ühise nimetaja, mille alla need nii erineva alusteksti ja helikeelega lood koondada. Üheks võluvamaks omaduseks selle salvestise puhul on hästi diferentseeritud ja mitmekesine dünaamika (mis ei sunni samas kordagi helitugevusnuppu kruttima). Kestva piano üheks kaunimaks näiteks on kindlasti Sisaski “Oremus”, mis kõlab ometi nii intensiivselt, et ei lase mõtteniidil hetkekski katkeda. Äärmiselt suurt aktiivsust ja keskendumist kuulsjalt nõuab Tulevi teos “And then…”, mille vokaalikasutus on ühtlasi vahest plaadi mitmekülgseim ja nõudlikem. Tulevi teoseid ei saa kunagi esitada “valmis olevatena”, vaid ikka peab nende ettekandes osalema ka kuulaja, mis loodu väärtust minu arvates vaid suurendab. Plaadi kõige lüürilisem ning “heakõlalisem” teos on Norgardi “Winter Hymn”, mille tekst pärineb taani luuletaja Ole Sarvingilt ning mille alatoon on just nii palju religioosne, kui see avaldub ühe “keskmise luterlase” igapäevategemistest.


 


Salvestise ajaline, ja mulle näib, et ka sisuline raskuspunkt on Grigorjeva teos “On Leaving”, mille muusikas kohtuvad “ülev” ja “oma”. Seda sorti meeleolu, justkui tuleks iseenda tajumiseks sirutuda maailma ääreni, otsida oma hinge ja usku kusagilt kaugelt. Viimase numbrina kõlab Schnittke “Three Sacred Hymns”, mis on selle plaadi kontekstis üldistava ja eespool öeldut kinnitava loomuga.


 


Kuigi plaadil kõlavad teosed on karakterilt ja helikeelelt erinevad, järgnevad need üksteisele sujuvalt, andes kuulajale piisavalt aega viimati mõeldud mõttega ühele poole jõuda. Plaat on nimetatud ka selle aasta Grammy heliplaadi auhinna nominendiks. Pidulik auhinnatseremoonia toimub 13. veebruaril Los Angelses, nii et loodame ilusaimat.


 


 


Ajakiri “Muusika” jaanuar 2005, Melomaan, Anu Veenre