Tänavu tähistab üks Eesti silmapaistvamaid muusikakollektiive – 1981. aastal Tõnu Kaljuste loodud Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK) oma 35. sünnipäeva. Tegu on kõige tuntuma ja enim raja taga Eestit esindanud muusikakollektiiviga, kõrgelt hinnatud esinejaga mainekatel festivalidel ja suurvormide ettekandajana nii kodu- kui välismaal. Koori osalusel ilmunud plaadid on neliteist korda esitatud muusikamaailmas kõrgeimat tunnustust tähistava Grammy auhinna nominendiks ning pälvinud ihaldatud tunnustuse kahel korral.
Tänane EFK peadirigent ja kunstiline juht Kaspars Putniņš oli 1981. aastal, mil Tõnu Kaljuste Ellerheina vilistlaste kammerkoori baasil EFK asutas, alles teismeline ning tal polnud õrna aimugi, et kunagi saab temast legendaarse Kaljuste mantlipärija. Putniņš ei mäleta täpselt, millal ta esimest korda nö ametlikult koori olemasolu teadvustas, sest kooridirigendist ema töö tõttu ümbritses koorimuusika teda lapsest saati. „Ma mitte ainult ei teadnud, et EFK on olemas, vaid olin kursis ka esinemiste ja repertuaariga. Tormise ettekanded olid ühed esimesed mõjusad kokkupuuted ning muidugi oli Tõnu Kaljuste minu jaoks väga suur nimi.“ Ühe eredama elamusena meenub Putniņši tudengiaega 90ndate lõpus Londonis, mil EFK esitas Queen Elizabeth Hallis Tormise kava. „See kanti ette niisuguse perfektse kergusega ja samal ajal harvaesinevalt sügava materjalitunnetusega, et olin täiesti sõnatu. Mind võlus eriti see kergus, millega kava ette kanti, see oli minu jaoks märk, et lauljad siiralt naudivad laulmist.“ Kui Putniņšile tehti ettepanek asuda Daniel Reussi järel EFK peadirigendi kohale, ei pidanud ta pikalt mõtlema. Alates 2014. aasta septembrist jagabki ta oma tööd ja elu Tallinna ja Riia vahel – jätkates samal ajal ka Läti Raadio Koori dirigendina. Teist hooaega ametis olev peadirigent on veendunud, et tippkoorina on EFKl väikeses riigis nagu Eesti kanda mitu ülesannet: koor peab olema alati tippvormis, universaalne ning seisma hea selle eest, et järjepidevalt kõlaks uus eesti koorimuusika. „Väljakutse on seegi, et hoolimata lauljate vahetumisest, peame suutma säilitada koori kvaliteedi ja identiteedi – selle miski, mille järgi meid tuntakse ja hinnatakse. See kvaliteet oli kooril olemas juba enne mind, minu kohus on seda hoida ja edasi arendada.“ Peadirigent ütleb, et näeb oma töö eesmärki mitte kontserdikavade kokku panemisese, vaid tee sillutajana täiuslike hetkede tekkeks. „See eeldab paljude asjaolude kokkulangemist: vokaaltehnilist, muusikalist mõjusust, emotsionaalse ja intellektuaalse energialaengut, sideme tekkimist lava ja publiku vahel – kui kõik toimib, tekib juubeldus. Ma olen kui aednik, kes räägib oma taimedega, kastan neid ja hoolitsen nende eest, et nad sirguksid, kasvaksid ja kannaksid vilja. Ma pean olema eriti hoolas, kui tahan oma töö vilju näha nii ruttu (peadirigendi leping on 2+1 aastat). EFK on koorimaastikul kui mastipuu, mis näitab maailmale, milleni on võimalik küündida. Me peame seda suutma, sest tuleme ju Tormise ja Pärdi maalt!“
Eesti helilooming fookuses
Aastaid tagasi RAMi ees oma dirigendidebüüdi teinud Putniņš tunneb tugevat missioonitunnet tutvustada nii Eestis kui raja taga eeskätt uut eesti koorimuusikat. „See tagab koorile arengu ja annab tänapäevase eesti koorimuusika kõla. Heliloojad on innuga asja juures ja mul on suur rõõm teha koostööd Tõnu Kõrvitsa, Helena Tulve, Galina Grigorjeva, Erkki-Sven Tüüri, Mirjam Tally, Märt-Matis Lille, Ülo Kriguli jt. Kuid samal ajal tuleb hoida teist jalga suures maailmas, olla osa sellest. Kuigi ma näen end Eestis läti koorimuusika saadikuna, ei saa see olla minu siinoleku prioriteet ja ma ei suru läti heliloojaid jõuga kavva.“ Putniņšil on ette näidata terve rida väga nõudliku ja keeruliste kavadega kontserte, millega on vaimustatud publikut tänavu nii Hollandi kui Itaalia turneedel. Ta ütleb, et muusikalises mõttes olid Rahmaninovi „Koguöine jumalateenistus“, Salvatore Sciarrino „Pimeduse responsoorium”, György Ligeti „Igavene valgus“, Olivier Messiaeni „Viis refrääni“ ja Jean-Yves Daniel-Lesuri „Ülemlaul“ unistuste täitumine. Peadirigendina on ta parimas mõttes ambitsioonikas: kooril on pidevalt esitusvalmis neli täiesti erinevat programmi, sh mitmed kooriteoseid, mida võib julgelt pidada 20. sajandi keerukaimateks. „EFKl on maailmas aukartustäratav reputatsioon. See on suur pluss, kuid paneb meie õlule ka tohutu vastutuse,“ ütleb peadirigent.
Põlvkondade vahetus
EFK austajad on ammu märganud, et kooris on käimas intensiivne põlvkondade vahetus: noored lauljaid on tänaseks välja vahetunud praktiliselt kogu kunagise Kaljuste lauljate põlvkonna. Koori asutajaliikmetest laulavad tänaseni kooris vaid bassid Tõnu Tormis (kes on kõik need pikad aastad paralleelselt laulmisega teinud koori heaks ka fotograafitööd) ja Aarne Talvik ning aeg-ajalt veel ka sopran Kaia Urb ning tenor Tiit Kogerman. Kaljuste asutas koori 24 liikmega, käeoleval hooajal laulab kooris 26 lauljat ja seda peab koori juhatuse liige ja ise aastad kooris laulnud Esper Linnamägi optimaalseks arvuks. Kui kooril on vaja lisajõude, leitakse need lähedalt – Läti Raadio Kooriga on suurvormide puhul koostööd tehtud juba mõnda aega. Koostöövalmidus ja suur paindlikkus, uute koostöövormide ja partnerite otsimine – need on tänases koorimuusika maailmas võtmesõnad. Mais Los Angelese Walt Disney nimelises kontserdimajas koos LA filharmoonikute ja dirigent Gustavo Dudameliga ette kantavas Pärdi ja Mozarti kavas paisub koor lätlaste toel 48-liikmeliseks. Koostööd tehti ka möödunud sügisel Riias, kus kanti ette Pärdi loomingut ja lavale tulid Tõnu Kaljuste juhtimisel EFK, Läti Raadio Koor, Vox Clamantis, Tallinna Kammerorkester ja Sinfonietta Rīga.
Kultuuridiplomaatia särav esindaja
EFK reisib enam kui ükski teine kunstikollektiiv Eestis, kontserte antakse kodu- ja välismaal enam-vähem võrdselt. Välisreisid on oma sisult ja vormilt vägagi erinevad ning alati ei reisi koor koos peadirigendiga. Käeoleval hooajal annab EFK 56 kontserti kaheksas riigis: Eestis, Itaalias, Tšehhis, Lätis, Hollandis, Venemaal, Soomes ja USAs. Lisaks koori praegusele peadirigendile ja kunstilisele juhile Kaspars Putniņšile, astuvad külalisdirigentidena koori ette Tõnu Kaljuste, Paul Hillier, Risto Joost, Kaspar Mänd, Michael Hofstetter ja Gustavo Dudamel. „Meie missioon rahvusvahelisel areenil on eelkõige eesti muusika tutvustamine ning et olla rahvusvahelises kontserdielus pädev, peavad olema selja taga tugevad agentuurid ning sõbrad-toetajaid. LA kontserdid said teoks tänu koori USA agendile Kerby Lovallole, New World Classics agentuurist, kes on teinud EFKle ja Tallinna Kammerorkestrile aastate jooksul kümmekond kontsertturneed Põhja-Ameerikas. Ühenduslüliks on rahvusvahelisel areenil väga tihti Arvo Pärt, kes on Linnamägi sõnul vaieldamatult enim küsitud autor ja see on ka Eesti kollektiivide suur trump. Ajal, mil EFK on tõusnud ja kindlalt püsima jäänud maailma koorieliidi tipus, on paljud koorid muutunud projektkoorideks või lõpetanud tegevuse sootuks. Linnamägi leiab, et nii väikeses riigis nagu Eesti, on kunstikollektiivide toetamine riiklikul tasandil väga tähtis ning et Tõnu Kaljuste poolt kolmkümmend viis aastat tagasi loodud kollektiiv on kõrgel tasemel esindanud meie riiki, kultuuri ja muusikat kogu maailmas.
Ka koori järgmine kontserdihooaeg tõotab tulla tihe: Eesti Kontserdiga tuuakse kuulajateni EFK peadirigentide sari, koostööplaanid on ERSOga, ees seisab kaks plaadisalvestust ning koos Tallinna Kammerorkestri ja dirigent Risto Joostiga turnee Hiinasse. 2017. aasta veebruaris ootab koori ees ajaloo pikim kontsertreis Kanadasse ja USAsse, mis lõpeb ühise ülesastumisega koos Sarasota sümfooniaorkestri ja Anu Taliga.
Eesti Filharmoonia Kammerkoor
- Asutati 1981. aastal dirigent Tõnu Kaljuste poolt.
- Koori peadirigendid: Tõnu Kaljuste (1981-2001); Paul Hillier (2001-2007); Daniel Reuss (2007-2013) ja Kaspar Putniņš (al hooajast 2014/2015).
- Aastal 1991 võitis koorJaapanis Takarazuka kammerkooride konkursil kolm kuldmedalit ja Grand Prix.
- EFK on välja andnud 61 helikandjat, 14 korral esitatud Grammy nominendiks. 2007. aastal pälviti Arvo Pärdi teosega „Da Pacem” (dirigent Paul Hillier) plaadi eest Grammy parima kooriesituse kategoorias ning 2014. aastal Tõnu Kaljustega Arvo Pärdi „Adam´s Lament“ eest.
- EFK on kõige enam väliskontserte andev ja Eesti muusikakultuuri esindav kollektiiv. Aastas antakse ümmarguselt 50-60 kontserti.
- Kontsertreisid on EFK viinud suurtele välisturneedele (mitmetesse riikidesse korduvalt) USAsse, Kanadasse, Jaapanisse, Austraaliasse ja enamikku Euroopa riikidesse, maailmakuulsatesse kontserdisaalidesse ja mainekatele festivalidele.
- Koor on teinud koostööd paljude väljapaistvate dirigentide ja orkestritega.
Noppeid välismeedia kajastusest
- „Veatud ettekanded, täiuslik kõla.“ (–The Independent)
- „26-liikmeline koor heliseb kui puhas hõbe, kergelt ja nõtkelt, luues helkleva atmosfääri.“ (– Reading Eagle)
- „Koori kaunilt tasakaalustatud kõlapilt, võime saavutada peensuseni lihvitud dünaamika ja harmooniline ülemheli, on tunnistus tema peamisest väärtusest /—/“ (–Opera News)
- „Ettekanded olid nii esmaklassilised, et tekitab tunde justkui tänamatul, kel tekkinud ablas isu aina rohkema järele. “ (–The New York Times)
- „Need vokaalkunstnikud veenavad sind iga silbiga, mida nad laulavad.“ (–San Francisco Chronicle)
- „Vaieldamatult kõige põnevama koorikultuuri traditsioone esindavad suursaadikud tänases Euroopas, neis on muljetavaldav vägi.“ (–TheArtsDesk.com)
- „Kuuldused Eesti koorist jõudsid kohale enne kui koor ise, kuid saadud elamus ületas ikkagi ootused, olime tunnistajaks vokaalsele ülendusele /—/. (-Lars Flydal, Vart Land )
- “Taevalik! Pole ühtegi teist väljendit, mis kirjeldaks paremini selle koori kõla. Samaaegselt isikupärane ja hästi kontrollitud, mitte pingutatud ja vaba.” (Karjalainen).
FOTOD: Tõnu Tormis/EFK
- EFK algusaastal 1981 Muhu kiriku ees.
- Kontserdireisil Tokyos 1991. aastal.
- 1998. aastal KölniToomkirikuees, mille 750. aastapäeva tähistamisel tuli esiettekandele Arvo Pärdi „Kanon pokajanen”.
http://dirigent.concert.ee/avalik-ftp/Jana/APLAUS.kevad2016.pdf