Ameerika salvestuskunstide akadeemia, mis pea pool sajandit on välja andnud ilmakuulsaid plaadiauhindu, andis tänavu ühe rohkem kui sajast aastaauhinnast plaadile, millel eesti koor laulis eesti helilooja muusikat.
Faktidele au andes sai selle parima kooriesituse Grammy briti dirigent Paul Hillier, kes juhatas Arvo Pärdi muusikaga plaadil Eesti Filharmoonia kammerkoori. Väljaandjaks oli Ameerika plaadifirma Harmonia Mundi, kes oli ise käinud oma plaadi tarvis seda muusikat Niguliste kirikus salvestamas. Tegemist on üksnes klassikalisele muusikale spetsialiseerunud plaadifirmaga, mis on mitte küll suur, kuid siiski mainekas tegija.
Õigusega vallandusid siin pärast võitu juubeldushõisked. Eestlase kirjutatud muusika, eesti muusikud, salvestatud Eestis. Pealegi oli Paul Hillier sel ajal Eesti Filharmoonia kammerkoori täieõiguslik peadirigent, Eesti riigi palgal.
Ameerikas tipus olla on peaaegu sama mis olla maailma tipus. Ikkagi maailma suurim muusikaturg ja võimsaim muusika eksportija. Kui mõtleme, et alles mõned aastad varem olid samal parnassil Grammyga pärjatute seas Paavo Järvi, ERSO, RAM ja Ellerhein, siis peaks uhkus siinse klassikakultuuri kõrgtaseme pärast küündima suisa üle pilvede.
Tase ongi üldises muusikatulvas marginaalseks kahanenud klassikasfääris veel üpris hea. Aga erinevalt soomlastest, kelle muusikakunst on rahvusvahelisele areenile ja Grammy-auhindadeni suutnud küündida oma plaadifirmade ja asjaajajate kaudu, peame meie selles küsimuses pea tagasihoidlikult kõrvale pöörama ja jutu mujale viima.
Omaette teema on, kui suurt rolli mängis kõnealuses Grammy-võidus Arvo Pärdi muusika kõrge maine. Oletada võib, et otsustavat. Pärdi muusika on laialt tuntud ja kõikjal kõrgelt hinnatud. Austajaskonda kuuluvad noored ja vanad, nii tavalised inimesed kui ka poliitikud ja kultuuriprominendid. Talle võib praeguses olukorras saada osaks ükskõik milline kõrge tunnustus ja asjaolusid arvestades ei peaks see tunduma üllatusena.
Tänavu saidki Pärdile osaks enam kui miljonikroonine Sonning Prize Taanis, Peterburis anti talle oktoobris üle Balti Tähe auhind ja novembris sai ta Saksamaal Brückepreisi. Need on vaid mõned silmatorkavamad tähelepanuosutused, mida kajastas välismaine press.
Iga päev mängitakse Pärdi teoseid mitmes maailma nurgas. Pärt kui märk on praegu eesti kultuuri kõige tugevam, positiivsem ja silmatorkavam sümbol. Kui siinsele muusikakultuurile saab osaks järgmine Grammy-au, siis suure tõenäosusega on see taas kuidagi seotud Arvo Pärdi muusikaga.